Kes viitsib Aiandusfoorumi väga hariva teksti läbi lugeda, neile soovitan ka toredat blogi http://viinamarjad.blogspot.com/, kus saab jälgida Eesti viinamarjade kasvamist.
Viinapuud Eestis
2008 aasta Aiandusfoorumi ettekande põhjal (autor Kadri Karp)
Ajaloost
Viinapuu ei ole Eestis uus aiakultuur. Juba mõisates kasvatati viinamarju kasvuhoonetes. 50- ndatel aastatel saadi Eestis 100 m2 üldpinnaga külmkasvuhoonest 300-400 kg marju. Taimerea pinna m2 kohta võis arvestada 5 kg saaki. Sel ajal peeti oluliseks marjade tootmist lauamarjaks. Rohkem on viinamarju kasvatatud Lätis, kus enne sõda oli isegi umbes 70 ha viinapuude kasvuhooneid. Varem kasvatati viinapuid peamiselt kasuhoonetes, kuid 1964. aastal ilmunud raamatus väidab H. Miidla, et valides kõige varasemad ja külmkindlamad sordid, on viinamarju võimalik kasvatada ka avamaal. Samuti soovitab ta hoolikalt valida kasvukohta ja lõikusviisi. Tema uurimistöö näitas, et viinapuude elutegevus on põhjamaa jahedamates suvetingimustes hea. Näiteks selgus fotosünteesi intensiivsuse võrdlemisel, et absoluutset kuivainet lehepinna 1 dm2 kohta moodustub Eestis 2-3 korda rohkem kui lõunas viinamarjakasvatuse piirkonnas. Seda põhjendas ta sellega, et soojemas kulutatakse rohkem orgaanilist ainet hingamiseks. Meil kasvavad viinapuud kulutavad hingamisel ainult 4-15% fotosünteesitud kuivainest. Selgus, et meie pikapäevatingimustes fotosünteesivad viinapuu lehed veel 8 oC juures ja seda peaks arvestama ka aktiivsete temperatuuride summade võrdlemisel.
Mis saab eesti viinamarjast?
6. märtsil 2007. aastal kogunesid Eesti Maaülikoolis erinevad viinamarjadega seotud inimesed: taimede ja marjade uurijad, kasvatajad, istikute tootjad, kollektsionäärid ja veini tootjad. Koos arutati mitut küsimust: mida, kellele ja kuidas toota? Viinamarjade puhul on väga oluline eelnevalt otsustada, kas toota mahla, veini või lauamarja? Sellest sõltub oluliselt sordi- ja kasvatustehnoloogia valik. Seniste kogemuste põhjal saab lauamarja kasvuhoonest, kuid veinimarjaks sobivad sordid kasvavad ka avamaal. Arutelu põhjal selgus, et Eestis on perspektiivne arendada mõlemaid suundi. Viinamarjade kasvatamine võib tähtsust omada mitmetel põhjustel.
Tervislikumad viinamarjad ja mahlad!
Eestis kasvatamiseks sobivad sordid on viinapuu liikide hübriidid ja seega haiguskindlamad. Lõunapool kasutatakse suurel hulgal pestitsiide ja seetõttu on marjades, mahlas ja muidugi ka veinides kahjulike jääkainete hulk küllalt suur. Seega esimeseks põhjuseks meil viinamarju kasvatada on see, et ainult põhjamaades saab kasvatada kemikaalidest puhast tervislikku marja. Oma maa viinamarju peaks olema võimalik saada sügisel kolm kuud.
Põhjamaine eksootika!
Eestis on laialdaselt levinud taluturism. Sellistes taludes on atraktiivne rajada väike istandik. Esiteks pakub turistidele väga suurt elamust oma käega marjade korjamine. Siis pole oluline, et maitse ei ühti levinud ja tuntud sortidega! Samuti on atraktiivne oma talu mahl ja vein.
Taluvein.
Põhjanaabritel soomlastel on marjaveini tootmine taludes väga laialt levinud. Samuti leidsid meie viinamarjaaktivistid, et tulevik on just oma talus ja ümbruses kasvanud viinamarjadest taluveini tootmine. Taluveini toodetakse põhimõttel: ise kasvatan, ise teen ja ise ka müün. Ei maksa arvata, et mõne aasta pärast võime siis poest leida eesti veini ja marju. Viinamari jääb Eestis ni_itooteks. Tootja seisukohast jääb see lisategevusalaks. Tooted aga turismiga seotud ettevõtetesse, restoranisesse jne, muidugi ka talust müügiks. Selge on aga see, et viinamarjakasvatus võib saada maal tulutoovaks tootmisvõimaluseks.
Katsetöö EMÜ aianduse osakonnas
Eesti Maaülikooli aianduse osakonnas alustati viinapuude katsetega 2003. aastal, mil rajati katseistandikud Saaremaale, Ruusmäele ja Kambjasse. Eesmärgiks on katsetada viinapuude kasvatamist avamaa tingimustes.
Katsesordid said valitud koos Jaan Kivistikuga tema varasemate kogemuste põhjal. Sort ‘Hasanski Sladki’ on levinud sort meie koduaedades ja tuntud ka teiste nimedega: ‘Hasaine Sladki’, ‘Varajane Sinine’. Varavalmiv siniste marjadega sort, mis seni on olnud Eestis väga külmakindel. Läti sort ‚Zilga’ on samuti hea külmakindlusega sort. Marjad on sinised, veidi sültja viljalihaga. ‘Rondo’ on Saksamaal aretatud siniste marjadega sort, mis on hinnatud veini tootmiseks. Kahe eelnimetatud sordiga võrreldes võib olla külmaõrnem. Sort ‘Jubilei Novgoroda’ marjad on kollakasrohelised ja valminult magusad, kuid viljaliha on sültjas ja labrusca maitsega. Venemaalt pärit teine sort – ‘Severnõi Rannii’ marjad on kollakasrohelised ja maitsvad – sobivad ka lauamarjaks.
Kahel viimasel katseaastal oleme saanud ka esmased tulemused meie avamaa tingimustes kasvanud viinamarjade kvaliteedi kohta. Veini tootmiseks korjatakse viinamarjad vastavalt mahla kuivaine sisaldusele. Näiteks sordi ‘Hasanski Sladki’ marjad on hea maitsega juba augustis, kuid veini jaoks saavad nad küpseks alles septembri teisel poolel. Seetõttu on väga oluline viinamarjakasvatuses jälgida ka marjade keemilisi näitajaid.
Viinamarjakasvatuses on oluline, et kobarad valmiks üheaegselt, see tagab marjade ühtlasema valmimise ja seega ka ühesuguse biokeemilise koostise. Kirjanduses on seetõttu soovitatud kobarate vähendamist – võrsele jäetakse ainult kuni kaks kobarat.
2007. aasta katsetulemused näitasid, et kobarate harvendamine on soovitatav ka Eesti tingimustes. Näiteks sordi ‘Zilga’ puhul oli kuivaine sisaldus harvendamata võrsetelt saadud marjamahlas 16 %, kuid kobarate vähendamise puhul oli saadud tulemus 19 % (soovitatav on 20%). Heledal viinamarjasordil ’Jubilei Novgoroda’ suurendas kobarate harvendamine samuti statistiliselt oluliselt suhkrute kogunemist. Teisel heledal sordil ‘Severnõi Rannii’ võis küll harvendamise puhul märgata suuremat suhkrute kogunemise tendentsi, kuid mõju ei olnud siiski statistiliselt usutav. See näitab, et kobarate harvendamise mõju sõltub sordiomadustest ja kasvatustehnoloogia valik sõltub sordi eripärast. Marjade maitset hindasime mahla kuivaine ja hapete suhtega – mida suurem suhtarv, seda magusama maitsega on marjad. Saadud tulemused näitasid, et katsesortide marjad on oluliselt erineva maitsega.
Kõige magusamad olid ‘Severnõi Rannii’ marjad ja tumedatest viinamarjasortidest olid magusamad ‘Hasanski Sladki’ marjad. Need peaks siis katsesortidest sobima ka lauaviinamarjadeks. Antotsüaanide sisaldus oli suurim sordi ’Rondo’ marjades, mille põhjal võib järeldada, et sellest sordist võib saada parema värvusega veini.
Rondo viinapuud
Muide olen joonud Eesti punaveini Rondo marjast- väga Pinot Noir’ i meenutav, ainult värv oli pigem tumeroosa kui punane! Minu arvates on see ka suurepärane mõte, et turismitalud oma viinamarjapõllud rajaks ja oma taluveini tootma hakkaks! Midagi pole teha- viinamari on õilis taim…leiutaks nüüd sordiaretajad veel külmakindla oliivipuu sordi!
Aga, et mõni liiga hoogu ei satuks, copy-pasten ühe Uku Kuudi kirjavahetuse (kes muide on juba viinamarjakasvaja) EAS-iga, kus ta toetust oma projektile küsib:
(lõik Uku blogist)
—Saatsin eelmisel nädalal järelpärimise EAS’i, kas nende meedete hulgas oleks mingisuguseid võimalusi toetada talu, mis kasvatab viinamarja ja toodab kohalikku marjaveini. Sain sellise vastuse. Siin on näide sellest, et veinitootmine, mille poole me vist kõik pürgime on EW’s 100% omalõbu. Seadused on kõik nii koostatud, et just see viinamari ja veinitootmine kukub igalt poolt välja. Et mingeid toetusi taotleda, peaks alustama pseudo-tegevustega, mis kahjuks ei ole projekti põhitegevus.
toetusvõimaluste vastu! Teiepoolsest päringust lähtudes on kirjeldatud projekti tegevusvaldkond
põllumajandus, alkoholitootmine ja turism. EAS-i programmide raames on
sellised valdkonnad nagu põllumajandus ja alkoholitootmine välistuste
hulgas ja sellise tegevusvaldkonnaga ettevõtted toetust ei saa. Põllumajandusega seotud tegevusi toetab PRIA, kelle ülesandeks on
muuhulgas riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine:
http://www.pria.ee/riiklikud_toetused/ Turismi edendamiseks on sügisel avanemas turismi tootearendamise programm.
Kuna hetkel on määrus alles kooskõlastamisel, siis ei oska me programmi
täpseid tingimusi öelda. EAS-i kodulehel on võimalik jälgida indikatiivset meetmete loetelu
2007-2013 ning nende ettevalmistamise ajakava EAS-i kodulehel:
http://www.eas.ee/?id=3471 <http://www.eas.ee/?id=3471> Soovitame Teil liituda meie uudiskirjaga, mille vahendusel saate info
avanevate programmide kohta oma postkasti. Liituda saab aadressil
http://www.eas.ee/ Samuti soovitame teil pöörduda maakondlike arenduskeskuste (MAK) poole,
kes paiknevad igas maakonnas. MAKid nõustavad tasuta ettevõtjad erinevate
toetusvõimaluste leidmisel. MAK kontaktid leiate siit:
http://www.eas.ee/?id=308 Teie täiendavad küsimused on oodatud meie klienditoe telefonil 627 9700
või meili teel info@eas.ee Vabandame vastuse viibimise pärast. Edu ja kordaminekuid soovides, Kersti Kunder
Tigu Tegemised 
kas need kostivere marjad sulle sellise hoo andsid?
Natuke küll, nad meenutasid mulle seda, et Eestis on selline enthusiast nagu Jaan Kivistik, kes püüab veini viinamarju kasvatada.. ja siis tuli meelde, et Uku Kuut kinkis mulle kunagi Rondo viinamarjast veini, mille marjad kasvatas Jaan Kivistik ja veinimeister oli soomlane Juha Karvonen- veini nime aga ei mäleta- kas oli JJ või KK. Igatahes, kui te need viinamarjad tõite, mis maitsesid ju eriliselt, tuli korraks mõte, et miks kurat mitte teha üks talu koos restorani, hotelli ja oma viinamarja aia ja veiniga. Nüüd tuleb Jumalalt ülekannet ootama jääda!
Kristel, sul on jälle nagu alati väga informatiivne jutt viinamarjadest.
Meil siin külas on Ruusamäe Ilsel vastu lõunaoopselt maja seina õues kasvamas viinamarjad selliste väikeste tumedate marjadega- nood pidid maru magusad ka olema. Et ei peagi kasvumajas kasvatama. Kusjuures talveks ta katab viinamarja kinni nagu roosidki.
Ja milleks osta poest keemiaga töödeldud viinamarjukui saab kodus ise kasvatada-ma jäin su jutu peale kohe mõttesse Kristel 🙂
EAS-i vastuskiri on nagu stammkiri, alkoholi tootmist nemad ei toeta olgugi et talu viinamarjavein tuleb tõsta aus sisse. Mujal maailmas peaksid siis talunikud või viinamarjakasvatajad koti pähe tõmbama-et jumala eest alkoholi toota ei tohi!
Nonii, asjad liiguvad õiges suunas – talurestoran, öömaja väsinud külalistele, viinamarjad oma veini jaoks pluss kogu värske kraam, lambad, kitsed ja kanad niikuinii.
mis paganama ülekanne taevast, kanged naised kraabivad oma punased pennid kokku ja voila.
Selle veiniga on veel palju vaeva, enne, kui ta turule tuleb. On terve ooper aktsiisidega ja aktsiisilaoga ja toidukäitlemisega. Praegu pole veel ühtegi pruulikoda Eestis, kus saaks väikeses koguses veini valmistada. Ja ega seda marja pole ka veel eriti palju. Siiani on peaasjalikult katsetamisega tegeldud. Minul on peale viit aastat küll tunne, et asjast võib asja saada. Aga minu nägemust mööda ei saa esimene ametlik vein käärima enne, kui 2010 aastal ja sedagi väga väike kogus. Ehk maksimum 1000 pudelit kokku aga võib olla ka poole vähem. Ja veiniks saaks ta tegelikult alles 2012. Ilmselt muidugi saab enne otsa. Seda ma pakun praegu välja oma viinamäe alusel.
On ka tahtmist täis inimesi, kes tahavad väikeses koguses puhast ja elus õlut tegema hakata.
Kohalikku head juustu juba ka tehakse.
Kui kõik õnnestub, võib koos uue majandustõusuga meil olla ka märkimisväärne tõus väärt keelekaste ja kõhutäite osas.
Ja veel. Kui võrrelda, et kuidas saksas näiteks taluveini tehakse ja milline on arvestus ja kontroll, siis meil on ikka täielik hullumaja. Viinamarjad peab kaaluma taadeldud inimene taadeldud kaaluga ja panema taadeldud tünni. Vähemalt on taluõlle tegijatel aktsiis soodustusega, seegi peaks laienema ka taluveini tootjatele.