Argo baar

Nooremreporter Ines pole oma tööd korralikult teinud  ja raport Argo baarist on kirjutamata.

Püüan lühidalt ise siis  muljeid vahendada.

Kõigepealt pean kohe ütlema, et söök on seal võrratu! Kuna meie aga tellisime paar päeva oma söögid ette ja ütlesime, mis me tahame- siis seda kõike me ka saime ja kõik asjad olid lihtsalt vapustavalt head! Oleme Argos paar korda varem ka ekspromt sisse astunud ja siis on juhtunud, et lihtsalt paljusid asju ei ole enam või parasjagu…

Gruusia köögi vapustavad asjad on loomulikult nende baklaazanid, mida meile anti kreeka pähkli kastmes, granaatõuna kastmes ja veel mingis toredas kastmes.  Dolmad  viisid keele alla (ei ole purgi seest, perenaine ise valmistab). Laual olid ka värsked köögiviljad, pikad rohelise sibula varred, mida me ka nii nagu peab haukasime.  Kodune adzika- jällegi tipptase! Lambasaslõkist ei ole mõtet rääkidagi, aga see on vist niigi linna peal teada, et saslõkk seal majas hea on.

Peremees ise on Iraagi kurd ja elab 5 aastat Eestis ja juba räägib üsna toredasti eesti keelt. Proua on pärit Tbilisist- kahjuks ei saanud aru, kas proua on grusiinlanna rahvuselt, aga vahet ei ole- Gruusia kööki valdavad nad hästi.

Baari väljanägemine ja tema dekoratsioonid on muidugi õudus ise.  Ka ei ole seal olemas normaalseid veiniklaase- meile serveeriti punast veini shampanjaklaasist. Samas oli seal selline tore allahindlus, et pudel veini maksis 250 krooni, aga kui üle 10 pudeli ostsid, said 150 krooniga.  Selle 10 pudeli püüdmine ei olnud meist tark tegu-  vaatamata sellele, et ma sügavalt austan grusiinlasi ja nende veine, siis Old Tbilisi ei ole küll vein,  mida suurtes kogustes juua. Järgmine päev tuletas see vein ennast kaua ja valusalt meelde. Samuti pole mõtet oodata restoraniteenindust, sest seal ei tehtagi restorani. Kui tahate veini või süüa-lähete baarileti äärde ja ütlete seda. Kui tahate aga lauas istuda ja ootate, et valgete kinnastega kelner teie ümber toimetab- siis Argo baar ei ole see koht…