Millised kaunviljad aeda?

Rahvusvahelise kaunviljade aasta puhul jätkan teemat.

Milliseid kaunvilju valida? Ikka kohalikke, aga mitte hübriidseemneid.

Mina ostan oma seemned  weebipoest  Kokopelli – see on organistasioon, kes müüb heirloom seemneid kogu maailmast. Nende mõte on see, et inimesed, kes sealt seemneid ostavad, hakkaksid ise oma taimedelt seemneid võtma ja ülejääke edasi andma ja vahetama. Ma ei ole ise seemnete kogumiseni jõudnud, sest olen väga algaja aiapidaja alles. Herneste-ubadega  pole seemnekogumine muidugi mingi teema.

 Soovitan kõigil kasvatada heirloom taimi juba sellepärast, et need annavad vanematega “samasuguseid järglasi” ja kui õppida ära ise seemneid koguma, siis pole vaja igal aastal osta uusi hübriidseemnepakke. Huvitav leht on ka  Secret seed Cartel

Mõned soovitused, mida maha külvata:

1.Põlduba, kuna põldoad  on täisväärtuslik toiduaine, neis on proteiini (kuivaines 25–34%) rohkem kui lihas ja kalas. Tärklist on 42–55%, kiudu 15–22%. Mineraalainetest leidub rohkelt kaltsiumi, fosforit, tsinki, mangaani, väävlit. Oma keemilise koostise ja suure kiusisalduse tõttu on soovitatud ube süüa mitme tervisehäda – spasmide, kõrge vererõhu, herpese, palavikuliste villide, suupõletike, isutuse ja Parkinsoni tõve korral. Oad soodustavad neerude, lümfi ja soolestiku tööd. 

Eestis tuntud sort “Jõgeva” . Ma ei kujuta ette, kas Hispaania fava (põlduba) Eestis kasvab,  aga ehk aias kuskil soojas nurgas ikka kasvab.  Kokopelli valikus on vana Hispaania sort D’Aquadulce, millel kenad pikad kaunad,  milles kuni 9 helerohelist uba.

feve
2.Aeduba- Aedoad on rikkad valgu poolest (4-6%), oavalkude toiteväärtus on ligikaudu võrdne lihavalguga. Inimese seedekulgla omastab aedoavalke paremini kui näiteks kala- või lihavalke. Aedoavalk on lihavalgust väärtuslikum ning ubades on kuus korda rohkem valke kui piimas ja kolm korda rohkem kui nisuleivas.

Jõgeva Sordiaretusjaamas on väljaaretatud sort Vaia. Huvitavad vanad sordid Kokopellis on Montezuma Rouge– vana inkade sort Mehhikost, mis ei vaja viljakat mulda, suudab kasvada ka kiviklibu peal. vana sort Kreekast, oad on must-valged, meenutavad  yin-yang sümbolit.

p3221-1

3.Herned– Teadlaste sõnul peaks inimene sööma aastas keskmiselt 13 kg kaunviljatooteid, millest 3 kg peaks olema roheline hernes. Soovituste järgi tuleks herneid süüa 2 korda nädalas. Roheline hernes sisaldab hulgaliselt mineraalaineid: kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, naatriumi ja joodi.
Vitamiinidest leidub rohelises keras C-vitamiini, karotiini ning B- ja G-rühma vitamiine.

Minu arvates ei ole kuskil maailmas nii häid magusaid  rohelisi herneid kui Eestis-ma ei ole oma emalt küsinud, mis sorti herneid tema kasvatab, aga need on tõeliselt mahlased ja magusad.  Ise ma olen kasvatanud Saksa sorte, mis on paraku olnud liialt jahused – sel aastal kavatsen katsetada kahte vana Prantsuse sorti  Douce Provence ja Pois Blonde de la Planèze.

4. Lupiinid ehk hundioad.  Söödavad lupiinid on teine sort kui meil aedades ja metsaveerus kasvavad lilled, mis on mürgised. Portugalis pakutakse õlle juurde sellist suupistet nagu tremoço – need ongi kollased lupiinid, väga maitsvad . 

Post-Facebook-Week-11-A01-06

Taim ise selline:

planta que dá tremoços tremoceiro em flor

5. Läätsed, samuti hiigelterviskud- alandavad halba kolesterooli, vähendavad südamehaiguste riske, sest sisaldavad foolhapet ja magneesiumi, sisaldavad rohkelt kiudaineid, stabiliseerivad veresuhkru taset,  sisaldavad häid proteiine. Kõige suurem pluss aga on see, et läätsed täidavad suurepäraselt kõhtu, kuid on kalorivaesed ehk sobib suurepäraselt dieettoiduks. Tassitäis keedetud läätseid annab vaid  230 kalorit.

Ma ei tea, kas läätseid on mõtet oma aias kasvatada,  sest ta on üsna kapriisne taim, kes ei talu niiskust  ja seetõttu on risk suur,  et saak jääb kesiseks. Samas ma eelmisel aastal katsetasin kasvatada quinoad ja kasvas ilusasti. Mõte polnud  mingit suurt saaki kasvatada- mulle lihtsalt meeldivad sellised katsetused.

Läätsepõld Saksamaal:

tsepõld

6. Kikerherned- on kaunvili mille seemned on kõrge proteiini sisaldusega. See on üks vanimaid kaunvilja kultuure ja selle kohta on leitud jälgi umbes 7500 aastat tagasi Lähis-Idast.   Kikerhernes nagu enamus liblikõielisi  on dekoratiivne- mingit saaki ka meie kliimas pole mõtet loota.

kikerhernes

 

Herne head omadused

(2)

Herne head omadused

Foto: Ilmar Saabas

Hernes on üks tänuväärne vili, mida on hea värskelt suhu pista, salati ja supi sisse puistata või hoopis talveks hoidistada. Lisaks on hernes organismile vajalikke mineraalaineid ja vitamiine ning loetleda võib nii mõnedki ravioamdused.

Roheline hernes sisaldab hulgaliselt mineraalaineid: kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, naatriumi ja joodi.
Vitamiinidest leidub rohelises keras C-vitamiini, karotiini ning B- ja G-rühma vitamiine.
Hernes on ka asendamatuid aminohappeid, mis on vajalikud elusorganismi normaalseks arenguks ja kasvuks.

http://ams1.ib.adnxs.com/if?e=wqT_3QKNDvB-BAcAAAIA1gAFCPrDy7YFELu9k9DM3JHdHxiI1PGvnN34w1ggASotCUdVyQX7wt8_EeaLcYqAON0_GW8Sg8DKoQRAIY4rouTdKuU_KXk6V5QSAuc_MMyX1AI4ygpAmBNIggJQnrj9Eli9ri1gAGjy8wN4jskDgAEBigEDVVNEkgUG9HwCmAGsAqAB-gGoAQGwAQC4AQLAAQXIAQLQAQDYAQDgAQDwAQCSAo4CLWlZem01dzBnZmQzTmdoN2FWQmp1RGtpdlJCc1lDT3lHb2JWc043Ukk1b0xBMUlrWkdWM0N6OGd3UjE1Y2pNNVJwS2lEYjRsNHFCd1FBZkhUQ2hRS1NqZHVnX1VjWmVRYVpfbk1VU1VEbEhUSzI1dEUzbzgwd3E2Q0d6dnhmZHRfQWNXcUdBbkR2Z1NsOVY1eFZLSXo5T3FlaHUyaTBHYTFDNnk1b05Rb3ZvY1owZnZNVEt4V3IzSXJmQVBrN3U4eUJkTTJWZUFOdDdVR2ZJeFUyVUpmbkFXdlcwRU9XR3BySlBKOGZyV1VyOUFsOElKdFhLSmZJNjI4U296eEt0V3M4S29hU0JFbEFUSUp32ALgAuAC29AF6gI_aHR0cDovL2FyaWxlaHQuZGVsZmkuZWUvYXJjaGl2ZS9oZXJuZS1oZWFkLW9tYWR1c2VkP2lkPTU1ODc3MTg28gIWCgxJREI6WF9QVUJfSUQSBjYxMDE2NPICGwoRSURCOkFEVkVSVElTRVJfSUQSBjU3ODA0NfICHwoWSURCOkNSRUFUSVZFX0RPTUFJTl9JRBIFNjc4MDbyAhgKD0lEQjpDUkVBVElWRV9JRBIFMjM2NzHyAhMKCElEQjpTTE9UEgczMDB4MjUw8gIfCgtJREI6VVNFUl9JRBIQVlNiQWRXZ01nRVgzQmNtbvICDwoISURCOlhfSUQSAzQwOfICEgoJSURCOkFEX0lEEgU4MTA1OfICJAoKSURCOkNUX1VSTBIWaHR0cHM6Ly93d3cuZXhwZWRpYS5kZfICEQmhPERFVklDRV9VVUlE8gIPCg0Bmg0UARIAJgkmkENBQ0hFQlVTVEVSEhMxNDU2NjYwOTg1MjIxOTgwMDIx8gISCgsBOzhDT1VOVFJZEgNkZXXyAhMJFQxERUFMAdQcBDE2MTnyAiAJZhRYX1BNTlQBGEgPMTM3NjgwOC81NTczNTgw8gIYCXccQURfR1JPVVABJSgFMTkyNDDyAiIKDgFpGEFVQ1RJT04BGlQQVnRMaC1kSzVxQXZFV1hXZfICTgoMASUkSU5DX0RBVEESPl5DA6htU25KWlpqTVpNNWpYUzR1QnBrT0daU2FMdUU2T0YwUTR5OHVRZ_ICkgEKJRsUQ0xJQ0tfIVkEgAFNfVxwaXguaW1wZGVzay5jb20vY2xpY2s_YT3GcwDgRmRPTE1hQ3hWUE4zQmNUUUVwa3hhUFRBOTNhS2FXYm40R21jayZyZWRpcmVjdD3yAqYBChFJREI6FZYUOkVOQxKQBZogJTNBJTJGJTJGOqAACCUyRgWiGCUzRmElM0T-pgBapgAMJTI2cg2oFCUzRPICG0m8FEhPU1QSDzqSABTyAqMCChAByDHVJbT–AT–AT–AT–AQ–ATwW4ADAYgDAJADAJgDEKADAaoDALADALgDAMADrALIAwDYA-v_NOADAOgDAPgDA4AEAJIEBC9hc2mYBACiBA4xNzguMTAuMTg4LjIyOagEALIECAgAEAAYACAAuAQA&s=f950cf42c6fe6c7a8a96fd41c9d4325a5b08a980&referrer=http%3A%2F%2Farileht.delfi.ee%2Farchive%2Fherne-head-omadused%3Fid%3D55877186Teadlaste sõnul peaks inimene sööma aastas keskmiselt 13 kg kaunviljatooteid, millest 3 kg peaks olema roheline hernes. Soovituste järgi tuleks herneid süüa 2 korda nädalas.

One thought on “Millised kaunviljad aeda?

  1. Pingback: Miso Schwarzwaldist??? – Tigu tegemised

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

kitchencrunch

Crunching the kitchenstuff

Gastronomie et vins du Sud-Ouest

Les gens du Sud Ouest adorent la cuisine riche. C'est ce qu'on a appelé le "French Paradox". Les recettes à vrai dire n'ont pas changé depuis des lustres.

nursulbamis

Elust Kesk-Aasias

Musings about gastronomy and culture in Northern Europe.

Musings about gastronomy and culture in Northern Europe and abroad.

Rohesilmne Maailm

Vahel ka sinisilmne. Või roosa.

The Vigneron's Wife

The thrills and spillage of an Aussie girl living with a French winemaker

Petrone Printi tööd ja tegemised

Kirjastusest, kirjastamisest, kirjutamisest, raamatutest

Mullimaailm

Vaid piiratud kujutlusvõimega inimene ei suuda šampanja joomiseks põhjust leida (Oscar Wilde)

Teine Itaalia

Pàriselu. Ei mingit pàikeselist Toskaanat ja maagilist Veneetsiat.

The WordPress.com Blog

The latest news on WordPress.com and the WordPress community.

%d bloggers like this: