Püha Peetruse kala

 

kalla

Püha Peetrus on üks mu lemmikkaladest. Ta lihtsalt vaeseke on nii inetu, et tõmbab alati kalalettidel pilgud enda peale. Aga mis maitse!!! My God- parim valge kala üldse!

Miks kalal selline nimi (prantsuse keeli St. Pierre, hispaania keeles San Pedro jne), siis tõesti-tõesti, kalal on piiblilooga seos.

 

Matteuse 17:24—27. Sellest loost saame teada, et kui Peetrus viibis Galilea järve ääres Kapernaumas, küsiti temalt, kas Jeesus maksab templi maksuraha. Jeesus selgitas hiljem, et temal kui Jumala Pojal pole kohustust sellist maksu maksta. Selleks aga, et teisi mitte pahandada, käskis ta Peetrusel järve äärde minna, visata õng vette, võtta esimene õnge otsa sattunud kala ning anda kala suust leitud münt maksurahaks.

Arvatakse, et ligi 20-st Galilea järves leiduvast kalaliigist võivad üksnes 10 sobida selleks kalaks, mis Peetrus õngega välja tõmbas. Need kümme liiki on jagatud kolmeks kaubanduslikult tähtsaks rühmaks.

Suurim rühm on musht (tilaapia), mis tähendab araabia keeles ’kamm’, sest selle rühma viiel liigil on kammiga sarnanev seljauim. Üks musht’i liik on kuni 45 sentimeetrit pikk ja kaalub umbes kaks kilogrammi.

Teise rühma moodustavad Kinnereti (Galilea järve) sardiinid, kes meenutavad väikest heeringat. Sardiinipüügi tipphooajal saadakse igal ööl mitu tonni kala, mis teeb umbes tuhat tonni aastas. Juba muistsest ajast peale on seda kala olnud tavaks sisse soolata.

Kolmanda grupi moodustavad biny’d, pardkalad. Semiidikeelne nimi biny, mis tähendab ’karv’, on pandud sellepärast, et selle grupi kolmel pardkalaliigil on suunurgas kompimisjätked. Pardkalad toituvad molluskitest, tigudest ja väikestest kaladest. Üks pardkala liik kasvab kuni 75 sentimeetri pikkuseks ja kaalub üle seitsme kilogrammi. Pardkaladel on palju liha ning juutidel on kombeks süüa neid hingamispäeval ja pühade ajal.

Nende kolme kaubanduslikult tähtsa rühma hulka pole arvatud suurt angersäga, mis on Galilea järve suurim kala. Angersäga võib kasvada 120 sentimeetri pikkuseks ning kaaluda üle 10 kilogrammi. Kuna angersägal puuduvad soomused, oli see Moosese Seaduse järgi ebapuhas (3. Moosese 11:9—12). Seega ei söö juudid angersäga ning see ei saa olla kala, mille Peetrus järvest püüdis.

Niisiis loogilise arutelu tulemusel saame vastuseks pardkala, mis ristiti Püha Peetruse kalaks, sest nimi müüb hästi🙂

Need, kel pole plaanis Galilea järve äärde lähiajal sõita, saavad seda Peetruse enda väljaõngitsetud” templimaksu” meie juures proovida. Pakume Peetruse fileed kahte sorti spargli ja hollandaise kastmega. Pildil on proovipartii, mis ma endale hommikul küpsetasin. Lihtsalt keele viis alla see kombinatsioon sparglite ja hollandaisega🙂

pühapeetrus

One thought on “Püha Peetruse kala

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s