Seep tundub nii tavaline ja igapäevane asi, aga prantslastel, täpsemalt siis marseillastel on isegi seep nagu nende Pastis‘ki märkega- “Le vrai savon de Marseille”,  ehk siis Marseille tõeline seep (sellest saab oletada, et eksisteerib sadu valeseepe).

Prantsusekeelne wikipeedia teatab uhkelt, et seepi on Prantsusmaal kasutatud juba antiikajast peale ja gallialased oskasid juba väga uhket seepi teha lambarasvast ja (lehtpuu)tuhast(sest seebikivi ei oldud veel avastatud).  Ka Eesti taludes keedeti kodus tegelikult ju sama moodi seepi. Ja keemia arenedes arenes ka seebi tootmine ja kes seda täpselt teab, millest tänapäeval see seep valmis keedetakse.

Prantsusmaal aga juba aastal 1688 kehtestati seadusega, et  ainult need seebid, mille valmistamisel on kasutatud kõige puhtamaid koostisaineid(oliivõli) ja on valmistatud iidseid meetoid kasutades, tohivad kanda nime Savon de Marseille.

Seebi valmistamine on sama põnev protsess nagu veinitegu:  esimest etappi kus koostisaineid kuumas potis kokku segatakse nimetatakse L’empâtage- kokkukleepimine, seejärel tuleb keetmine, pressimine, seejärel l-épinage, mis tähendab liigse vedeliku eemaldamist, seejärel likvideerimine, mis kestab 8-10 päeva ja kus seebimeister käib seepi “maitsmas” ja likvideerib kõik liigse nagu sade etc…., seejärel kristalliseerimine ja lõpuks le moulege ehk vormimine.

Oskusi antakse edasi isalt-pojale, sest tegemist käsitööga- väga täpselt tuleb teada, millal tuleb kuivavasse seepi süvendeid teha, millal seep kuubikuks lõigata, millal pitser peale pressida ja kuidas päikese ja tuule käes kuivatada.

Vaid vähesed seebitehased Marseille ümbruses kasutavad tänapäeval seda iidset meetodit ja kuna maailma on vallutanud ökohullus, siis on just need seebid väga moodi läinud. Marseille seepi ei pakendata, ta  on 100% biolagunev ja lisaks on tootmine keskkonnasõbralik.

Tänapäeval tehakse küll ka keha ja näohooldussarju kuhu lisatakse õie ja puuvilja lõhnaaineid, aga need pole nii paduöko asjad..

Mis teada tuleks? Valged  Marseille seebid  on valmistatud palmiõlist ja rohelised oliivõlist. Mõlemad on ultra(!) nahkaniisutava toimega.

Seebimeistreid  nagu ka parfüümide ja lõhnadega tegelejaid ühendab ülikool- Université Européenne des Senteurs et des Saveurs, kus korraldatakse kõigile huvilistele raha eest kursuseid.

Mina küll paduöko person ei ole, aga peab ütlema et see pakendamata roheline oliivõli seep, millele veel ühele poole grammid peale pressirud, meeldib mulle väga. Ja veel rohkem suured seebid, mille küjlest poest tükk lõigatakse ja sulle kaalutakse…

Alustasin teemat siin

Üles panin ma teema selleks, et kõik oleksid ettevaatlikud reisifirmadega-kontrollige asjad ise 1000 korda üle, sest vähemalt Estravel teie soovidest ei hooli!

Arutleks teemal, et milleks on inimesel vaja reisikonsultanti?

Minul oleks teda vaja selleks, et ma oma aega saaksin kokku hoida- saadad talle oma soovi, tema teeb töö ära ja saadab arve. Olen nõus selle eest palju suuremat teenustasu maksma kui praegu võetakse, aga ma sooviksin vastu sellist teenust, et ma saaksin rahulik olla, et minu asjad on korraldatud.

Ma reisin üsna palju ja tavaliselt otsin piletid ise välja- kui sul on krediitkaart olemas, millele raha ka peal,  pole teoreeriliselt reisikonsultanti vaja. Meie perel on spetsiaalne krediitkaart, mida kasutame ainult auto ja hotelli rendiks ja lennupiletite ostmiseks… Lisaks tööreisidele, elab mu tütar Londonis ja tema koduskäimise piletid olen ikka ka organiseerinud-ostnud…

Praha reisi bronnisin ma Estraveli lehelt, ( arvan, et aasta algul Miamis käisin ka Estraveli kaudu, aga pole kindel)…ja tundus mugav just selle osas, et arve ja kindlustuse arve jne. tulevad sulle korraga mailile.  Mure ongi, kui isikliku krediitkaardiga maksad oma komandeeringuid, siis peab tegema raamatupidamistrikke- tagasi kandma raha jne… .ühesõnaga kujutasin ette, et edaspidi saan oma firmaga seotud lennupiletitega asjatamise ära delegeerida. Eriti kui meelde tuleb, kuidas me aprillikuuks Portosse pileteid otsisime ja septembris läbi Genfi Montpellieris käisime- kui palju tunde otsimist ja tööd….ma loeks selle asemel kokaraamatuid..  Kõike seda ravesse võttes, peaks ju reisibürool mingi point olema- nad peaksid võistlema interneti võimalustega ja millegi poolest parem olema….

Aga paraku Estraveli reisikonsultandid vabal ajal enda silmaringi laiendamisega  mis neile  nende töös abiks tuleks, ei tegele, samuti ei tegele nad interneti teenustustest parem olemisega…

See, et see konkreetne bronn vett vedama läks- hea küll, olen väga vihane, aga viha läheb üle… Miks aga ei osata leida muid lahendusi, kui et ostke samale reisile 2 korda kallim pilet- see on psühholoogiliselt võimatu kliendile.

Mitte keegi ei võtnud vaevaks meile ka pärast helistada, et kas te tahaksite seda reisi sama hinnaga hiljem teha või näiteks Egiptuse kaudu Eilatisse minna, mida võib ka soodsa hinnaga leida( sellist võimalust pakkus meile ühe teise reisibüroo töötaja). Kuna me tahtsime Iisraelis pisut ringi sõita, siis Egiptuse variant meile seekord ei sobi, aga vähemalt inimene mõtleb ja teeb tööd.

Estravel saatis aga vastuseks sellise kirja:(ei ole huvitav, võib kaldkirjas kirjutatu lugemise vahele jätta)
Suur tänu Estravelile kirjutamast ja oma kogemust meiega jagamast.
Igasugune tagasiside on meie jaoks oluline ja aitab meil areneda ja oma
teenindust parandada.

Loen Teie kirjast, et luhtunud tehingu ja nördimuse põhjuseks olid
kommunikatsiooniprobleemid.
Teile vastamiseks tutvusin lähemalt kirjavahetusega antud tellimuse
teemadel.

Kolleeg Laura teatas piletitellijale 13.novembril, et pakutud lennupiletite
soodushind kehtib 24h jooksul peale broneerimist (see tähendab, et kui
broneeritud pileteid ei väljastata 24h jooksul, muutub broneering
kehtetuks). Teie reisikaaslane ja piletitellija informeeris meid, et kahjuks
ei ole tal võimalik piletite eest meile tasuda enne, kui alles esmaspäeval
16.novembril (ilmselt vahepealse Eestist eemaloleku tõttu).
Kolleeg broneeris soovitud piletid 14.11. ja saatis tellijale sellekohase
kinnituse koos lubadusega , et proovib piletibroneeringut pühapäeval
uuendada, mis võimaldaks väljastada piletid esmaspäeval, peale arve
tasumist.
Pühapäeva 15.11. varahommikul kell 00.43 saatis Laura broneeritud piletite
kinnituse koos arvega ja kirjutas juurde, et broneeringu uuendamine
tasumisvõimalusega esmaspäeval ei ole kahjuks võimalik ja soovitud hinnaga
piletite saamiseks tuleb arve tasuda ja piletid väljastada hiljemalt
pühapäeva õhtuks.

Mul on südamest kahju, et oleme põhjustanud Teile arusaamatust ja
ebamugavusi.
Loomulikult oleksime võinud üle helistada, kontrollimaks reisisoovi ja
e-kirja kättesaamist.
Olen vestelnud Teid teenindanud reisikonsultandi ja tema otsese juhiga ja
oleme teinud omad järeldused taoliste situatsioonide ennetamiseks tulevikus.

Kuna mõistan Teie nördimust ja pahameelt, soovin seda omalt poolt
veidikenegi hüvitada – pakun teile kolmele tasuta Estraveli Kuldkaardi
vormistamise või pikendamise võimalust.
Lisaks kanname teie Kuldkaardikontodele samapalju boonuspunkte, kui oleksite
teeninud 3500-kroonise lennupileti ostult.
Estraveli Kuldkaardi kohta lähemalt ja võimaluse kaardid vormistada leiate
meie kodulehelt: http://www.estravel.ee/kuldkaart

Suur tänu, et olete aidanud meil leida kitsaskohti Estraveli teeninduses!

Mina omalt poolt soovitan teil Kuldkaardid ja boonuspunktid teate küll kuhu panna ja seda väga soojalt ja edu soovides!

Ühte tean kindlalt:  veebruarikuuks Vinisudile mineku pileteid ma Estravelist ei telli!(mitte et Estravelil sellest sooja või külma oleks, aga et ise kindlalt need piletid saada, tuleb Estravelist eemale hoida)

Tahestahtmata tuleb meelde võrdlus, et milleks kunagi oli vaja börsimaaklerit kui ahvgi oleks suutnud parema aktsiaportfelli moodustada!

Reedel saime Tigusse 10 toredat põldpüüd- saabusid nii nagu ikka lõunamaa turgudel näeb- pead, küünised otsas, lisaks sellele üsna lohakalt sulgedest puhastatud.

Kuna praegu jahi kõrghooaeg Lõuna-Prantsusmaal(linnud on praegu prisked ja rasvased)  ja kokaraamatuid lapates olen muudkui sattunud  perdrix´de peale (pr. keeles põldpüü), seetõttu saigi see linnuke tellitud ja ära küpsetatud.

Peade ja küüniste äralõikamine jäi Marko peale, samuti lindude “rasseerimine” ja ka haavlite eemaldamine!  Me Liinaga oleme viimasel ajal märganud, et meie linnuprouad kipuvad kõik  lõunamaiselt karvased olema…

Kahju, et Ketlin neljapäeval minu fotoka kaasa eksklikult võttis ja tagasi ei toonud- need linnud oleksid väärinud pildistamist…

Tigus tegime püüd Toleedo moodi, mille retsept on Mario Batali “Hispaania kulinaarsetes rännakutes”-minu viimase aja lemmik sirvimiskokaraamat.  Mul on see teos hispaaniakeelne, sest ostsin ta Valenciast. Aga Vernandal on olemas näiteks inglisekeelne variant.(see on see raamat, kus kaasa löönud Gwyneth Paltrow)

Videoretsept, kus Sergio Muñoz (sama kokk, kes raamatule restsepti andnud) seda lindu Toleedo moodi valmistab  siin: http://ph.video.yahoo.com/watch/5182642/13702422

Toleedo põldpüü on kindlasti üks kuldne klassika.

Prantsusmaal Ardèche’ i s on  kuldseks  klassikaks põldpüü mustade oliividega- lisan romantilise õhtusöögi 2-le retsepti.

Perdrix aux olives

2 põldpüüd
1 korralik suur klaas kanapuljongit
1 shallot
½ klaasi valget veini
100g musti oliive, paremad oleks kergelt pikantsed kreeka stiilis oliivid.
2 oksa tüümianit ja peterselli
Oliivõli
Sool, pipar
Konjak

Selle retsepti puhul lõigatakse püü pooleks, lastakse oliivõlis pruunistuda, lisatakse petersell, tüümian, shalott. Seejärel flambeeritakse konjakiga. Seejärel vein ja puljong- lasta keeda 15 minutit, seejärel  chinoisest ehk hiinlasest läbi.  Sõelast tulnud mahl väiksele tulele, püütükid sisse ja lisada mustad oliivid. Lasta haududa veel 10 minutit ja valmis! Ardeches’s serveeritakse selle roa juurde kartuli pannkooke, millesse on lisatud peterselli ja küüslauku.

Täna on novembri kolmas neljapäev, mis annab õiguse meile avada selle aasta veini ja lugeda veiniaasta 2009 avatuks.

Tigu on täna selleks puhuks reserveeritud ehk avatud sõpradele, et tähistada veiniaasta algust ja Tigu 3 aastaseks saamist.

Veinid sildiga 2009 on ilusasti reas ja ootavad!

Toimus 9-l septembril ja Maarja on napilt sellest kirjutanud siin, täna aga saadeti mulle ka pildid. Tõmmu laulja on pärit Türgist, kes väga hingestatult laulis meile laulu oma kodulinnast Istanbulist  ja lõbusa näoga härra on Viini Ooperiteatri laulja Peter Svensson.

Michelin tähistas 100-t  aastapäeva esimese reisiteatmiku väljaandmisest Saksamaal ja selle puhul ilmus Michelin  Deutschland 2010 juubeliväljaanne.

Lühidalt resümeerides on Saksamaal 3 tärni restorane 9 ja ühtegi uut juurde tulnud ei ole, 2 tärni on ommistatud 18-le restoranile ja nende hulgas on 1 uustulnuk:  “Le Pavillon” – asub  Bad Peterstal Griesbach-s.

Ära märgitud on, et lootus saada 3 tärni on  restoranil ” La vie” , mis asub Osnabrückis.

1 tärni restorane on  9.

3 tärni restoranid:

• Schwartzwaldstube-omab neid tärne juba 18 aastat, peakokk Harald Wohlfart, asub Tonbach’is
• Dieter Muller-13 aastat tärne, peakokk  Dieter Muller
• Waldhotel Sonnara-11 aastat tärne, peakokk Helmut Thieltges
  
• Vendome  - 6aastat 3 tärnine, peakokk Joacim Wissler
• Schloss Berg-  5 aastat tärne, peakokk Christian Bau
• Bareiss- 3 aastat tärne, peakokk  Claus-Peter Lumpp
• Amador- 3 aastat, peakokk Juan Amador
• Gästehause- 3 aastat, peakokk Klaus Erfort
• Aqua- 2 aastat tärne, peakokk Sven Everfeld

Ükski nimetatud restoran ei asu Berliinis. Küll aga suisa 2 neist asuvad Bergisch Gladbach’is(kus iganes see peaks asuma…)

Et kõik kohe algusest peale ära rääkida, pean ma algama ühest õhtust kui Luule Tigusse tuli ja ütles mulle, et lähme uueks aastaks Iisraeli puhkama- tal on ühel sõbral vaba kolmetoaline korter Eilatis, ise elab lähedal  ja saaks meile tutvustada juutide söögikultuuri jne.. jne.  Järgmisel päeval sai Liina Estraveli reklaami, mille ta mulle edasi saatis ja kus maksis Helsingi-Tel Avivi pilet  edasi-tagasi 3500 krooni. Märge oli all, et 21.dets-6. jaanuar ei kehti, aga küsisin tütralapselt, kes mulle Praha piletid tegi siis hinda, mis sel perioodil maksab. Reede öösel pärast tööd oli vastus, et 26.dets-7. jaanuar maksaks 3500 eeki. Nii- mõeldud-tehtud… tellisin ära, minek. Tütarlaps küsis meie 3-e (Luule, Marko, mina) mobiile ja ütles, et saadab arve ja siis palun 24 tunni jooksul ära maksta. Mail oli selline (laupäeva hommik):

Tere, Kristel!

Tegin broneeringu ära ning püüan seda pühapäeva hommikul pikendada, et printimise tähtaeg jääks esmaspäevasele päevale. Saadan Teile pühapäeva varahommikul siis kirja kinnituse ja arvega.

Kas soovite juurde ka reisikindlustust?

Mina vastasin, et nagu ta teab, saabun ma koju esmaspäeval kell 15.15 ja enne ei saa arvet maksta , aga teen seda 100 %.  Eile koju saabudes, leidsin mailboxist kirja- saadetud pühapäeval, et tralla-laa, ei saa esmaspäevani pikendada, siin arve, makske ära kella 18.00ks.

Pühapäevane kiri:

Tere, Kristel!

Proovisin Tel Avivi lennubroneeringut pikendada, kuid kahjuks kohtade puudumise tõttu pole see võimalik. Seega saadan broneeringu kinnituse ning manuses arve, mille palume tasuda ka Sedbank\’i või SEB Panga kaudu täna hiljemalt kella 18.00-ks. Palume kohe peale makse laekumist saata maksekorralduse koopia e-mailile. Kahjuks ei saa me broneeringut esmaspäevani hoida ning broneering tühistub hilisõhtul.

Kui Teile homne makseviis ei sobi, siis võimaluse korral saavad mu kolleegid abistada Teid broneeringu muutmisega mõnele teisele kuupäevale, siis saaks ka maksetähtaeg jääda esmaspäevasele päevale.

Palun andke kindlasti teada, kuidas otsustate. Mina olen ise alles tööl teisipäeval.

Eile kui ma helistasin, et miks kuradi pärast mulle siis laupäeval enne Prahasse sõitu seda pagana arvet ei saadetud, et ma oleks saanud ära maksta, miks ei helistatud mitte kellelegi meist, et on vaja kohe asi ära maksta- ma ju ei loe oma 2 päevasel reisil maile-mul polnud arvutitki kaasas. Mis kuradi pärast ta laupäeva hommikupoole jahus mailidega, et kas on kindlustust vaja ja saatke isikukoodid- teinud arve ära!

Ühesõnaga, eile selgus, et enam midagi ei saa parata.  Mina ei oska asjast ka kohe mitte midagi arvata. Eilne tütarlaps arvas, et ta peab lihtsalt vabandama tekkinud ebameeldivuste pärast. Noh, asi seegi…

Ma ei tunne ennast halva teenuste disaini ohvrina ega ka vihaselt- lihtsalt väga kurvalt ja väsinult juttudest programmidest ja protsessidest, mis midagi teha ei lase…

Praha on tore linn- plaanisin seal 2 päeva tutvust teha tumeda Tšehhi õllega, aga sain sõbraks hoopis Tšehhi valge veini, Becherovka ja Slivovice’ iga. Viimane peab muidugi olema koššer ja see on 50 kraadine naps…

Käisin viimati Prahas aastal 2000 ja linn jättis ka tollal hea mulje. Praegu võib linnast vaid ülivõrdes rääkida;  siin on kõik olemas: ilu, toimivad tänavakohvikud(töötavad ka novembris!)  ja palju rahvast, mis paneb linna elama. Tallinn tundub ikka nii mannetu ääremaa linnakesega, et kohe kahju hakkab.  Eile ehk siis ühel novembri pühapäeval oli linn nii paksult turiste täis, et raske oli tänavatel liikuda…

Prantsuse stiilis restoran La Provence on väärt ülivõrdes kiidusõnu ja muidugi on ka Michelin Guide Rouge selle restorani ära märkinud- ei olnud kallis, söök ja mis peamine-õhkkond oli hästi mõnus…

Pühapäeva pool päeva veetsime me Josefovi kvartalis ehk siis juutide juures-sünagoogid, vana juudi kalmistu, koššer restoranid. Õhtul käisime Hispaania sünagoogis kontserdil ka…Rabavaima mulje jättis aga südalinnas asuv viinamarjaaed…

Mis häiris?  Linn on pime- tänavalambid on küll väga kaunid, sellist vanaaegset stiili ja kollast valgust kumavad- need on küll romantilised, aga nad ei valgusta.

Teine väga häiriv asi oli aga see, et hotellis võeti krediitkaardi koopia (juhuks kui me peaksime minibaari tühjaks jooma ja siis põgenema) Sellest aga ka ei piisanud- check outides pidime ootama kuni meie tuba üle kontrollitakse- ega me miskit ära virutanud pole….

U Flecu  baarimees kurtis meile ka, et lätlased kuramused käivad Prahas vargil ja kes seal ikka vahet teeb lätlane või eestlane…

Kui ma veinide kohta veidi materjali juurde olen uurinud, siis eks ma kirjuta siia, mis ma teada sain…

Itaalias traditsiooniliselt valmistatakse lehmasaba tomatikastmes, kuhu lisatakse porgandit, sellerit, küüslauku, sibulat(nagu ragu Bologneselegi), Maarja blogis sai loetud õlles hautatud sabast, mida mu puhkuse ajal ka Tigus tehti…

Prantsusmaal on aga klassikaline retsep  Mijotée de queue de boeuf  et purée de celéri rave.  Lihtsas otsetõlkes on see aeglasel tulel täiesti pehmeks keenud lehmasaba juurselleri püreega.

Väga lihsalt valmistatav- ei mingit trallalaad, et marineeri, tupsuta, paneeri , viiluta…. vajab ainult aega

Malmpotti pardirasva, sibulat ja bouguette garni, lisame saba ja vett ja keema 4  tundi…seejärel  liha vedelikust välja- nagu sült ribastada ja ööks otsaks jahtuma. Keeduvedelikult natuke rasva pealt ära koorida ja samuti jahtuma.

Järgmisel päeval on vedelik toredasti kallerdunud ja lihatükid ja kallerdis uuesti potti ja keeta nagu prantslased ütlevad deux petites heures: kaks pisikest tundi.

Selleripüreed valmistatakse nagu kartulipüreed, kuhu lisatakse koort(või piima), võid ja muskaatpähklit.

Süüa punaveiniga(loomulikult Prantsuse omaga)

Siiamaani müüdi poes kas tavalist veist (lehma) ja Bio-veist. Boeuf nouveau puhul on tegemist tavalise lehmaga, mis tapetakse nooremalt, aga söödetakse talle sisse ainult ürte ja lina (omeega 3-e pärast). Selle tulemusel on ka nn. mittefilee tükid pehmed ja mahlased.
Sain aru, et tehniliselt käib asi nii, et kevadel sündinud vasikas sööb kevadisi ürte, mis panevad ta kasvama, suveks läheb loom musklisse ja sügisel kui hakkab esimest rasva peale võtma, läheb loom tapamajja….ja edasi juba pariislaste toidulauale….
Praegu müüvad seda toodet Loire piirkonna ja Pariisi Intermarched (üks kauplustekett)