Eelmisel aastal kirjutasin pikemalt Beaujolais Nouveaust siin

Beaujolais Nouveau  on üks suur ja globaalne rituaal, mis on kohanenud kõikides riikides  ja voolab kõikides kultuurides! See on lihtne ja tagasihoidlik pidu, mis ei nõua mingit dress code’i ja on ideaalne põhjus  sõpradega kokku saada. Nagu kõiki veine, tuleb Beaujolais’ d tarbida mõõdukalt ja selle veini puhul tuleks rõhutada sõna mõõdukas!

Kuigi ei ole mingit dress code’i, on siiski reeglid, mida tuleb järgida:

• Veinipudeleid ei tohi avada enne keskööd, ükskõik mis ajavööndis te ka asute(see käib siis kolmas neljapäev novembris ehk kolmapäeva öö vastu neljapäeva kohta, edaspidi keskööd ootama ei pea)
• Serveerida jahedalt 10-11 °
• Beajolais Nouveau on lihtne vein ja ei peaks tekitama kellelegi meeleheidet, et mida ta kõrvale süüa. Traditsiooniliselt pakutakse sel päeval baarides veini kõrvale suupisteid: mereande, deli liha, kitsejuustu etc. Lihtsamalt äraseletades- tol päeval restoranides puudub menüü- pakutakse suupisteid ja rahvas seisab püsti, kõndides ühest kohast teise…. No Eestisse see komme veel jõudnud pole…

Tigus on Beaujolais üritused samas ka Tigu sünnipäev, sest me avasime aastal 2006 oma koha Beaujolais-i peoga- seega tuleb meil 4-s Beaujolais!

Sel aastal saadame sõpradele kutsed sünnipäevale ja ootame teid neljapäeval 19-l novembril.

Duboeuf 2009

Selle pika nädala  nädalasündmuseks number 1 oli meile kahtlemata  Tallinna ja kogu Eesti Apostliku Õigesusu Kiriku metropoliit  Stefanuse “visiit” Tigusse.  See oli meie jaoks suur au: Tema Pühadus on  väga haritud mees, kes  sündinud Belgia Kongos, sirgunud jesuiitide käe all  ja lõpetanud Sobrnonne’i Ülikoolis teoloogia teaduskonna.

Pärast seda kui metropoliit tänas mind isiklikult hea toidu eest ja lubas meile õige varsti sööma tulla ja kindlasti ka külastada meid koos oma vennaga, kes Toulouse’is kokk ja restoranipidaja ja teeb väga head pardikoiva confit’d ja foie gras’ d, otsisin ma kohe Stefanuse kohta materjali ja leidsin huvitava artikli ajakirjast Luup- siin.

Mingi hetk ma needsin ennast, et mul puudub religioosne haridus ja ma ei teadnud, kas Õigeusu kiriku metropoliidile naisterahvas üldse kätt anda tohib… aga asi lahenes iseenesest:  Stefanus ulatas mulle käe tänamiseks ja head aega jätmiseks ja minul jälle põhjust ennast kultuuriliselt pisut harida(olen kuhja materjali läbi töötanud  protokolllilisest käitumisest). Vestlesime me härraga prantsuse keeles, aga Stefanus räägib ka eesti keelt lisaks 6 -7 keelele, mida ta veel valdab…

Nädalasündmuseks number 2 tõstaksin Chateau Lynch Bages Paulliac 1983 aasta veini avamist ja proovimist. Kuna ise eelmisel suvel Bordeauxi veinireisil ka selles veinimõisas käisin, siis oli sellel veinil veel mälestuste maik. Aitähh Alarile kes raatsis 3200 krooni maksvat veini ka meiega jagada! Veinil aga oli kätte jõudnud viimane piir joomiseks…

Lynch Bages’ i mõisas.

Nädalasündmuseks number 3  on kindlasti uus teadmine siidrijoomisest. Nimelt Bretoonias juuakse siidrit toredast savitassist, mis meenutab cafe au lait tassi.  Bretoonias olles ei küsita klaas siidrit, vaid tass siidrit-  Saime Tigule ka 6 toredat siidritassi- bolée celte (see siis tassi nimi) Pilti ei jõudnud teha, aga leidsin google’ st toredaid pilte…

Nädalasündmus nr.4 on Püha Peetruse kala, mis meil sel nädalal menüüs oli.   Ta esmapilgul ehmatab hinnaga- 700 krooni on ports- aga kala on 1,3 kilone umbes, seda saab süüa mitmepeale ja me müüme teda praktiliselt omahinnaga, et oma menüüs ka huvitavaid asju sees hoida. Kindlasti ei saa seda kala ka Vahemeremaades odavamalt süüa!

Kui veel nalja visata, siis nädalasündmuseks number 5 võiks lugeda seda, et saime eile teada, et endale teadmata  on Tigus väga hästi välja töötatud teenuste disain.  Me oskame seda nii hästi, et Tartu Ülikooli vastavatele loengutele minema ei peagi, pigem võiksin teenuste disainist kohe raamatu kirjutada või artikli…

Detsember on teadupoolest restoranidele see kuu, kus eriti palju rahvast käib- firmad toovad vägisi kodunt välja ka inimesed, kes ei taha kodunt välja tulla ja kunagi ise restoranis ei käikski, aga kuna firma maksab õhtusöögi kinni, siis tuleb minna….

Oma 3 aastase jõulupidude kogemusest oleme õppinud, et ei ole tore iga päev suuri seltskondi teenindada ja riputada üles reserveeritud silti. Teiseks puudub meil see inimene, kes sekretäride “palun pakkumist ja tehke pakkumine ümber, sest meil inimesed  ei söö neid molluskeid !”  mailidele pidevalt peaks vastama .  Kuna on palju restorane Tallinnas, kel on selleks vastav koolitatud tööjõud(manager, reserveeringute osakonna juhataja jne) et teha pakkumisi ja spetsiaalseid jõulumenüüsid, siis meie sellele turule ei trügi.  Lisaks ei soovi me muuta oma menüüd nn. lihtsamaks nagu meilt eelmine aasta paluti mitmeid kordi teha, kuna seltskonnas on inimesi, kes söövad vaid sealiha ja kana. Teine suur raskuspunkt on meile taimetoitlaste õhtusöögid. Vaatamata sellele, et see tundub lihtne, on suur kunst teha head taimetoitu!

Mäletan, kuidas eelmisel aastal detsembri lõpus,  hakkasin juba igatsema normaalset elurütmi ja meie püsikliente….

See on veel omaette filosoofiline küsimus-miks asutused üldse teevad jõulu õhtusööke  kärbitud eelarvega tahtes näiteks 250  krooniga inimese kohta hakkama saada.  Tulemus on paraku see, et mitte keegi pole rahul. ..targem oleks see raha töötajale kohe kätte anda või osta inimestele 250 kroonine hea vein…

Eks meiegi lähe Tigu rahvaga kuhugi õhtusöögile kui firma eelarve kannatab. Kui ei kannata, siis jääb sel aastal ära.

Sel aastal  teeme nn. jõulu õhtusööki asutustele 1 kord nädalas alates 1-sest detsembrist ja need päevad on juba reserveeritud.

Need 4-5  kuupäeva kui suletud oleme, paneme õige varsti oma kodulehele ja ülejäänud päevad oleme oma nn. tavaklientidele avatud…Ja loomuliklt on meie detsembrimenüüs ka jõuluhõngulisi toite: austrid shampanjakastmes, foie gras, kammkarbid,  ürtidega küpsetatud lambakints etc.

Sel aastal on Tigus Jõulupuhkus 24.detsember- 4.jaanuar (võib-olla kauemgi, oleneb kaua meie Prantsusmaa tarnija puhkab)

Leidsin cassoulet definitsiooni wikipeediast:  Cassoulet on Languedoci edelaosa  spetsialiteet (rahvustoit), mis koosneb valgetest ubadest ja lihast.  Nimi tuleb potist, milles seda algselt valmistati, selleks oli põletatud savist nõu- cassole, mida valmistati Isselis( asub Aude lähedal)

Retsepte on erinevaid: sinna võib sisse panna lammast, parti, hane, põldpüüd, seajalga jne..

Kui ma oleksin praegusel hetkel sealmail, siis oleksin ma eile pannud Tarbais’i valged oad likku (need tulevad sealt piirkonnast ja kannavad  Label Rouge märki) ) ja täna hommikul läinud Boucherie´sse oma isikliku lihuniku juurde. Igal ennast lugupidaval proual on oma lihunik, pagar, kondiiter, veinikaupmees jne… Koos oleksime valinud väga hoolikalt mu lihatükid: mõned pardijala confit’d, taist sealiha, mida enne veidi soolas hoitud, suitsutatud pekonit,  õigeid Toulouse’i vorste, veidike lambaliha…Oma juurviljamüüjalt valiksin ilusaid porgandeid ja roosa küüslaugupea… Loorber, tüümian, rosmariin kasvaks tagahoovis…

Vaja läheb veel nelki, sibulat, veidi kooritud tomatit, armangnaci.

Kohalikud panevad toidu ahju ja võtavad selle 4-5 tunni pärast välja.  Mina käin aga ahjuust iga natukese aja tagant lahti tegemas ja lõhnasid sisse hingamas. On selline meditatiivne tegevus…

Tegelikult tuli selline mõttelend kuna tellisin valgeid ube ja pardijala confit’ d täna Prantsusmaalt ja mõte läks rändama. Aga järgmisel teisipäeval võib Tigus Cassoulet’ d saada…

Ega see Cassoulet ei ole prantslaste erakorde leiutis, sarnased road on näiteks Brasiilias feijoada,  Astuurias – fabana, Ungari juutidel on toit nimega Solet, samauti söövad juudid Sabbathi lõunaks  toitu nimega Cholent, mis samuti oapõhine…

Aga leidsin internetis kolades juba ka selliseid asju nagu taimetoitlaste cassoulet…

Samal teemal on kirjutanud ka Liina siin

pildi leidsin aadressilt  http://img401.imageshack.us/i/cassoulet.jpg/ – hea pilt…

Siinseal välgatavad vahel reisifirmade reklaamid, mis reklaamivad citybreake. Minule konkreetselt sobib break, mis algab laupäeval ja toob mind esmaspäevaks koju tagasi.  Ideaalis peaks laupäeva hommikul vara välja sõitma, et keskpäevaks kohal olla ja esmaspäeva õhtuks tagasi.

Lennuaeg ei tohiks olla ka pikk ehk siis Citybreak ei peaks koosnema lennujaamades ümberistumistest.

Paraku ei lenda meilt Tallinnast mitte midagi mitte kuhugi otse- ikka kas Riia, Helsingi, Kopenhaagen või Frankfurt ja sealt edasi.

Estonian Airil on otselennud Amsterdami kolmapäeval ja pühapäeval: kohe üldse päevad ei sobi. Berliini ja Brüsselisse sõidetakse 1 kord nädalas-esmaspäeval! Kopenhaagenisse aga samas on kohe 3 lendu päevas ja Londonisse saab 2 korda nädalas.

Ühesõnaga: kiireks ärakäimiseks Estonian Air ei sobi kui ei taha just Kopenhaagenisse minna.

Hakkasin siis uurima,  kuidas saab nädalavahetuseks Pariisi, Rooma, Barcelonasse, Londonisse, Madriidi. Vastus on: ei saagi. Pariisi lend oli tegelikult enamvähem OK- Finnair’ ga, aga ikkagi on lennuaeg kokku edasi-tagasi pea 10 tundi ja see 3 päevase reisi peale hajutatult on palju. Hind ka 4500 krooni inimene.

Madriidi aga saaks 3800 krooni eest, ainult et kohale jõuaks laupäeva õhtul kell 23.00 ja esmaspäeval tuleb tagasi hakata tulema juba 7.30.

Sama jama oli Budapestiga: 4600 krooni ja kellaajad absurd!

London: Easyjet  väljub laupäeval, ühe suuna hind koos maksudega 88 £, esmaspäeval aga ei to tagasi ei Estonian Air ega Easyjet. Saaks läbi Riia Airbalticuga.

Ainuke positiivne asi oli Estonian Airi lennud Kuressaarde: edasi-tagasi pilet maksab 468 krooni… täitsa tasub mõelda Euroopa Citybreaki asemel hoopis Kuressaarde Spasse sõita. Sain Gospa blogi lugedes aru, et Gospal on ka eripakett, kus  paketihinna sisse käib ka  Estonian Airi pilet.

Mina seekord läheb Prahasse- pärast pikki otsinguid leidsin Tallinnast otselennu Czech Airlinesiga Prahasse- 2 tundi ja kohal. Ma pole juba 7-8  aastat Prahas käinud, nii et täitsa põnev… Detsembris või jaanuaris aga võtan kindlasti Kuressaare ette.

Romantiline kaldapealne Prahas.

Sel nädalavahetusel sai loetud mägede viisi prantsusekeelset kirjandust  ja blogisid ja kuulatud telesaateid tervisliku toitumise teemal. Ja mitte, et see mind eriliselt huvitaks, vaid viimase kahe nädala jooksul on selline materjal mulle lihtsalt ise “sülle vajunud”.  Aga see värk hakkab mulle juba nalja tegema ja mõni asi on kohe lausa huumor.

Kui  septembrikuu ajakiri Anne kutsus naisi üles mitte tilkagi jooma,  mis on ju iseenesest tore mõte, aga jutt ise ikka selline pedagoogiline ja näpuga viibutamine, siis Prantsusmaal   ilmus septembrikuus Gérard Vives’ e raamat “La Bonne cuisine Bon marché Bonne pour la santé”, mis lihttõlkes on-  Hea ja odav toit hea tervise jaoks. Autor on tuntud eelkõige kui kokk, kes tunneb hästi maitseaineid ja vürtse- nii ta ennast nimetabki:  cusinier des épises.  Tema kodulehe( klikka siia) esilehe fotod on toredad ja tasub edasi klikata-tal on tõeliselt põnevaid retsepte igasugu vürtsidega  seal üleval. Samuti on ta oma mõtted eetikast ja moraalist kirja pannud ja see on huvitav kirjapala) Raamatut ma küll lugenud ei ole, vaid sattusin eile teles selle tutvustuse peale ja tundus hiigla põnev. Täna leidsin netist  kokkuvõtte mida sellest raamatust teada saab ja mu vaimustus vajus kokku.  Mul hakkas kahju, et ma tegelen restorani pidamisega- ma võiks selliseid tarkuseid nagu  selles raamatus nädalas kohe paar tükki toota.  Tõlgin selle huumori siis ära (mitte, et see õige jutt poleks, aga kes seda siis veel ei tea? ) Raamat maksab oma 20 euroopa raha.

Kuidas siis prantslane meid hirmutab ja mida soovitab…

1. Toiduainete hooajalisust tuleb range täpsusega jälgida- ei mingeid maasikaid jaanuaris!

2. Juua rohkelt rohelist teed ja kraanivett.  Juua ainult parimaid veine ja ennast rangelt ohjeldada veinijoomisega.

3. Mitte süüa rasvast liha, aga lahjat tailiha võib süüa kuni isu jätkub

4. Boikoteerige kasvatuse kalu:  süüa ainult vabalt kasvanud kalu!

5. Tarbida ainult nn. aeglaseid suhkruid ja kiired suhkruid vältida.

6. Rasvased piimatooted kaasaarvatud juust- vältida, külmad rasvased lihatooted nagu vorstid-keelatud ja üldse tooteid, mis tunduvad võõrad ja kahtlased- mitte suhu toppida (see on mu lemmik hoiatus)

7. Tarbida vaid head toiduõli, võid ja koort väga limiteeritult. Saia mitte süüa ja kui on väga vaja, siis ainult täistera (ega seegi eelmisele alla jää)

8. Näksid, shokolaadi ja limonaadi keelad sa endale igaveseks  ära ja sööd iga päev niipalju puuvilja kui süda kutsub.

9. Tärklis ja jahutooted ei ole teie sõbrad

10. Söö aeglaselt ja nn. aeglast toitu, kiirtoit peab toidusedelist igaveseks kaduma.

Mis siis ütleks?  Gérard Vives võiks edasi toredaid retsepte pigem avaldada. ..

Et ei jääks muljet, et ma hea hinnaga head tervislikku toitu ei armasta, siis tegin tänase õhtusöögi 100% Gérardi nõuandeid järgides:

Hautatud Peipsi järve koha porrudega, mis ülevalatud parima oliivõliga, mis siinkandis saada, peale õige tilluke tükk võid, ohtralt tilli ja törts valget veini. Koha maksis 130 krooni kilo ja porru 15 krooni kilo.

Rohelist teed mul ei olnud, mina jõin kraanivett juurde, Marko jõi Alto Adige veini ja sõi juurde  saia, mis polnud täistera ja väga mu terviskliku toitumise lalinast ei hoolinud.

Kuulutan  endale novembri 2 esimest nädalat tervisliku toitumise katsenädalateks (pärast seda sõidan Prahasse väga ebatervislikku õlut jooma)

Pilditegemise mõte tuli  kui pea kõik juba söödud oli ja basiilikulehte ka ponud, et õiget blogipilti teha..aga vein on hästi peal.

See postitus on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

6 värsket austrit
Küüslaugu-peterselli-parmesani-ja riivsaiaga gratineeritud austrid
Moules marinières-valges veinis keedetud sinimerekarbid
Sinimerekarbid vürtsikas tomatikastmes
Grillitud krevetid (gambas a la plancha)
Vongoled(clams) Portugali stiilis koriandri-ja laimiga
Grillitud habemenoa karbid(razor shell)
Keedetud krabi koduse aïoli ‘ga
Viinamäe teod Burgundia stiilis
 Küüslaugu-ja peterselliõliga praetud konnakoivad
 Flambeeritud küülikumaks siidrikastmes
Tapas taldrik:pool-päikesekuivatatud tomatid, eesliliha salaami, suitsutatud pardirinna filee, pardiliha terriin

 Ahjus küpsetatud kuld-merikoger küüslaugu-pipraõliga (royal seabream)
 Provence’ i ürtidega küpsetatud huntahven sea bass)
 Praetud merikeel(Dover sole) estragonivõiga
 All y Pebre- traditsiooniline Albufera pajaroog meriangerjast (conger eel) ja kartulist vürtsikas tomatikastmes
 Hautatud küülik sinepikastmes
 Küpsetatud pardikoiva confit Alsace’i hapukapsaga
 Civet de sanglier- punases veinis hautatud metssealiha
 Grillitud vasika entrecôte

 Roquefort juustu lõik
 Paradiisiõuna kook
 Pavlova
 Mõru šokolaadikook jäätisepalliga

Kontoriinimesed ehk Dilbertid  saadavad mulle aegajalt nalju, mis mailiga ringlevad.
Tänane nali siis selline:

Sügisene Paide, vihma kallab, linn näib hüljatud. Rasked ajad, kõik on
kõigile võlgu.
Ühtäkki saabub rikas turist, astub linna ainsasse hotelli, annab
hotellipidajale 100eurose ning läheb tuba valima.
Hotellipidaja haarab rahatähe ning jookseb kaupmehe juurde võlga tasuma.
Kaupmees rõõmustab, võtab raha ja kiirustab pagarile võlgu maksma.
Pagar tormab saadud kupüüriga möldrile maksma. Mölder tormab linna
prostituudile võlga tasuma, kes omakorda läheb ja tasub
hotellipidajale kasutatud
numbritubade eest võla.

Turist tuleb alla tagasi, teatab, et talle ei sobi ükski tuba, võtab
oma raha ja lahkub linnast.
Keegi ei teeninud midagi, kuid terve linn on võlast vaba ning vaatab
tulevikku optimistlikult.

Alates homsest hakkab Matilda meile valmistama Pavlovat ehtsast vahukoorest ja menüüsse tuleb sidruni-beseekook, mis on läbiküpsetatud ja seetõttu ka õigest koorest. Kooki ei hakka igapäev olema- projekt katsetusjärgus ja proovime kas saab asju valmistada ilma taimsetest rasvadest valmistatud koorega.

Metskirsi-toorjuustu kooki aga ei pidavat saama ehtsast koorest valmistada ja seetõttu läheb see meie sortimendist välja(aegajalt ehk võtame, aga hakkame hoiatusi juurde panema, et sisaldab transrasvhappeid)

Samuti katsetame novembris koostöös Matildaga tarte tatin’ i.

Loodame, et poolest novembrist võime juba öelda, et kõik meie toidud on puhtad ja ei sisalda mingeid säilitusaineid. Veinis on ikka muidugi need sulfitid, aga eks võtame veiniriiulissegi rohkem Bio veine, kus selitamiseks kasutatakse vanaaegsel kombel munavalget, taimi ei väetata keemiliste väetistega ja putukatõrje käib ürtidega!