Spargel, spargel, spargel…

Ma olen tõdenud, et spargel on köögivili, mis esmakordsel kohtumisel paljusid ei kõneta. Mulle on lausa öeldud, et “mina küll ei saa aru, mis kära selle spargli ümber on- tavaline juurvili nagu iga teine. Meie kursuse rumeenlanna lausa teatas, et ta pole iial midagi nii jälki söönud, kui mina uusasukatele selgitasin, et on hooaeg ja me elame selle kunigliku köögivilja piirkonnas.

Kui aga spargli maitsega, mis võib vahel olla ka kergelt mõrkjas, ära harjud, siis satud sõltuvusse, seda võin ma kinnitada. Ja muide ainult kevadeti- siis, kui meie laiuskraadil on spargli hooaeg. Millega muidu seletada seda, et kui saabub müügile esimene kohalik hullumeelse hinnaga spargel(üle 20 euro kilo), et ikka ostad, kasvõi pool kilo, aga enam ei jaksa kannatada.  Ju siis kevadel on organismil hädasti neid aineid, mida spargel sisaldab, vaja. Suvel tulevad juba teised tored asjad peale ja ka sügisel ei tõmba mind miski Peruu sparglit ostma.

Kui võrrelda teiste juurviljadega, siis spargel on number 1 kasvaja nende kõrval- nimelt spargel kasvab meeletu kiirusega- kuni 7 cm ööpäevas- das ist geil, nagu sakslased ütlevad :D

Lisaks sellele teab igaüks, kes sparglit on söönud, et juhtub  nagu Marcel Proust kirjutas: “Spargel  muudab minu pissipoti lõhnaõlipudeliks.”

Paljud inimesi seda lõhna siiski ei tunne. Kahtlustati, et osa inimesi seedib sparglit kuidagi teistmoodi, nii et nende uriin ei lõhna pärast spargli söömist. Alates 1950. aastatest on seda teaduslikult uuritud, kuid alles 1989 selgitati välja, et kõigi sparglit söönud inimeste uriin on ühtemoodi lõhnav, kuid kõigest 22% inimestest on geen, mis võimaldab seda lõhna tajuda./Wikipedia/- lubage mainida- mina kuulun sinna 22% hulka.

Ja viimane “geil” tõsiasi on see, et spargel “jamab” veiniga. Nimelt temas sisalduv asparaagushape muudab veinimaitse metalseks  Kuid ei tasu heituda- vältida tuleks spragliga koos laagerdunud ja täidlaseid veine ja valida kõrge happega veinid ja kärab küll.

asperge

Ma juba oma spargli õhtusöögi reklaamis mainisin, kui kasulik on spargel. Kui ma talvepool detoxisin, lugesin ka kuskilt, et spargel on parim detox köögivili, mis aitab võidelda  kõhu peale kogunenud rasvakesega./ As a detox – asparagus has 288 milligrams of potassium per cup. Potassium is known for reducing belly fat . It also contains 3 grams of fiber which cleanses the digestive system. It has virtually no natural sodium so no bloating during PMS, has no fat or cholesterol, and one cup has only 40 calories. According to a clinical dietician at UCLA Medical Center, asparagus in the ultimate in detox vegetables. /

Spargli  õhtusöögi juurde infoks, et spargli juurde aitab veini valida Liina, kes töötab nüüd Veinisõbras. Ma usun, et Liina oma positiivsuse ja energiaga, annab üritusele kõvasti kevadist särtsu juurde.

Tulge saage spargliga  sõbraks! Meile mahub palju toredaid  inimesi!

 

25-l aprillil ootame teid spargli õhtusöögile

Järgmisel nädalal saabun ma Eestisse,  külakostiks kaasas meie regiooni valge spragel  ja seoses sellega korraldame ka ühe õhtusöögi.

aspr2

Kallid sõbrad!

 

25 aprillil, algusega kell 19.00, toimub “Tigus” õhtusöök, kus saab tutvust teha Badeni “valge kullaga”, Bruchsal Markt AOC valge spargliga.

Bruchsali Sparglibörs on Euroopa suurim ja Bruchsali spargel, mis kasvanud avamaal, Reini jõe peenes liivas, nopitud kui ta on 22 cm pikk ja 18-24 mm paks, on suure nõudlusega nii Saksamaal kui naaberriikides.

Spargel on tõeline kevadine vitamiinipomm- ta sisaldab :

C, B grupi ( B1 B2 B3 B6) A ja E vitamiini.

Mineraalidest ja mikroelemtidest vaske,fosforit, tsinki ja mangaani. .

Lisaks flavonoide,saponiine ja asparagiini.

Spargel on meie planeedi üks kõige tervislikum köögivili!

Pakume:

Eelroog

Soola-sidrunivees keedetud Bruchsal´i valge spargel tilli-mandli õliga,

Pearoog

Paltuse filee spraglirisottoga

Dessert

Maasika panna-cotta “Maasika ja Tasmaania Pipra” kreemlikööri kastmes

Hind: 35 eurot

Veinikaardis on palju toredaid veine, mis spargliga kenasti sobivad: Grüner Veltliner, Saksa Rieslingud, Loire´i  oru Sauvignon Blanc.

Kohtade kinnipanekuks, võtke palun ühendust kas helistades meie telefonil 56668493 või saates mail kristel@tigukohvik.ee

P.S.  Kui on küsimusi, miks pole klassikuid nagu hollandaise kastmega sparglid, siis vastus on, et mõeldes tervislikusele. Pearoa juurde serveeritav valge spargli risotto on isegi toekas. Lisaks on veini lihtsam sobitada. Kuid jagan kõigile osavõtjatele/soovijatele  õpetusi, kuidas valmistada hollandaise kastet- olen tõesti proff sel alal  :)  Ise olen sel aastal küll täiesti nature spraglile üle läinud- pisikese õli või sulavõi ja tilli ning röstitud mandlihelvestega , on minu arvates parim!

mandlispargel

Pühad- appi, mida lauale panna?

Tegelikult ei ole mul väga suurt paanikat mida lauale panna, sest kedagi külla ei tule, saab rahulikult võtta.  Suurem mure on see, et aias pole põõsast, millele munasid ja sulgi riputada nagu naabrid juba kõik teinud on. Samas on  meil 4 päeva  pühasid ja võiks ju miskit ajamahukamat teha.  Kuna ma ei  viitsinud Karlsruhes venelaste poodi üles otsida  ja sealt   pasha vormi osta( lisaks õigele kohupiimale), siis paša tegu jääb sel aastal ära. Lambakujulist vormi mul ka pole, et  Alsace´i  lambakujuline keeks Osterlammele, mille kohta meil öeldakse Osterlämmer, valmis küpsetada. Sitsiilia Cassata tegemiseks pole ka vaim valmis,  tundub jube keeruline.  Olen mõlgutanud  mingit ricotta kooki virsikute või aprikoosidega teha  ja täna Mari-Liis tegi Terevisoonis kooki,  mis andis ideid, kuidas oma virsikukook “vormistada”  :)

Lihavõtte lammas

Lihavõtte lammas :)

 

Mulle  isiklikult tundub, et Lihavõtte koogid on kuidagi kõik nii rammusad,  tekib lausa mure inimeste pärast, kes on 40 päeva korralikult paastunud ja nüüd ühtäkki hakkavad hommikul meeletus koguses mune sööma, selle peale  lõunasöögiks kohe otsa üks talle kints ja lõpetuseks üks rammus kook- kas nagu haigeks ei jää? Ma ise pole ka tegelikult väga liha söönud sel talvel ja seetõttu tundub lambaliha veidi isegi hirmutav ja mängin mõttega ahju panna hoopis üks tore suur kala, mida peab laupäeval Prantsusmaale ostma minema.

Esmajärjekorras  tuleb lauale panna seda, mida kohalik Landwirtschaft pakub: spargel, spinat, redis, rabarber, värsked kartulid,  munad, Schwarzwaldi lihatooted. Hispaania maasikad maksid eile 99 senti pool kilo ja olid juba täitsa maasika maitsega. Turul on ka Treviso sigursalatit- need on jumalikud,  võib grillida, võib pannil teha. Prantsusmaa pisike kevadine kaalikas, navet, on müügil juba.

Karamelliseeritud Treviso:

treviso

Üks idee lamba küpsetamiseks  Cuisin et Vins de France viimasest numbrist

Talle abatüki confit  Chermoula kastmega

Teistes keeltes kutsutakse seda osa õlaks (epaule d`agneau, lamb shoulder, Lammschulter)

Liha küpsetamiseks läheb vaja:

1 talle aba (see kaalub nii umbes 1, 5 kg)

1 tl jahvatatud  vürtsköömneid( cumin)

80 grammi võid

soola, pipart

Paluge oma lihanikul  välja võtta kont aba ülaosast :)

Hõõruge lihatükk sisse soola-pipra ja vürtsköömetega

Retsept soovitab liha eelküpsetada kuss-kussi aurupotis, pannes liha ülemisse potti.

Kui  kusskussi potti pole,  nagu ka näiteks minul, võib aurutada  tavalises aurupotis 30 minutit.

Soojendage ahi 180 kraadini. Pange eel-aurutatud aba ahjupannile ja määrige lihatükk võiga . Küpsetage tund aega, üsna tihti  liha küpsetusmahlaga niisutades.

Chermoula kastmeks läheb vaja:

2 küüslaugu küünt

1/2 kimpu koriandrit

1/2 kimpu lehtpetersellisi

1 spl jahvatatud vürstköömneid

1 spl suitsupaprika pulbrit

4 spl oliiviõli

paar noaotsatäit Cayenne piprat (neile, kes teravamat armastavad)

1 sidruni mahl

soola

Pane kõik ained v.a. sool ja sidrunimahl köögikombaini ja mikserda, kuni see on muutunud pestolaadseks pastaks. Lisa maitse järgi soola ja pigista sidrunist mahla. Tegemist ongi mingis mõttes pestoga, milles puudub juust.

Kaste määritakse lambale peale. Soovitatakse serveerida kuskussiga, mina serveeriks isegi kinoaga.

*

Avastasin  poolkogemata oma 4 aastat tagasi kirjutatud postituse ja jäin mõtlema, et kas 4 aastaga on midagi meie käitumismallides muutunud? Vast ikka on- jutt siin

 

Immigrandi pühapäev

See, millest ma kirjutada tahan, on tegelikult eilse päeva emotsioonid ja segased tunded. Pealkiri on veidi intrigeeriv, aga ei tulnud pähe ühtegi head ja tabavat pealkirja teemale, millest pajatada tahan.

Alustama peaks sellest, et me otsustasime selle suve pühendada maja fassaadi kordategemisele, mis automaatselt tähendab seda, et vaja on meest või mehi,  kes seda teeksid ja U. leidiski ühe portugallase, kel kuldsed käed küljes ja meile abiks tuleb.

Eile õhtupoolikul käisime tollel Portugali härral külas,  kes elab meist veidi eemal, U. sõnul,  eesti keelset väljendit kasutades,  karu pe.. es- kui Strasbourgist 25 kaugusel oleva linnakese  kohta nõnda öelda võib.

Külaskäigu mõte oli krohvi- ja värvinäidiseid vaadata, kokku leppida tööde teostamise aeg , hind jne. aga nagu ma eelpool mainisin, oli tegu portugaallasega  ja  niisama meid minema ei lastud  :)  Kõigepealt väike apero suupistetega  kodus ja siis kutsuti meid perega kaasa restorani, kus nad igal pühapäeval käivad.

Kõik oli esmapilgul väga bueno. Perel on kena maja, aias kasvas Portugali kapsas- see, millest  kuulsat suppi, Caldo Verdet,  tehakse,  paprika taimed kenasti aknalaudadel ootamas aeda istutamist- ikka, et sardiini hooajal paprikat kõrvale grillida! Köögilaual tuttav Portugali mustriga laudlina- selline, nagu ka meil Tigus on ja mul koduski mitu tükki.  Ühesõnaga kena Portugali 3 lapsega pere, kes elab Saksamaal. Minus tärkas sotsioloog, et mitte öelda uudishimulik vana naine  :)   ja kuna proua inglise keelt tönkas veidi, saime me hästi jutule.  Esimene imestus mul oligi, et  senhora on elanud Saksamaal 11 aastat- nii vana on ka nende vanem tütar, aga ei räägi saksa keelt üldse. Ütleb, et on raske, aru veidi saab, kuna 2 last käivad koolis juba, siis laste kõrvalt midagi õpib,  kursustel pole käinud- laste kõrvalt pole aega ja lisaks on nende linnakeses suur portugaallaste “community”,  tal polegi seda saksa keelt vaja  :(

Senhor,  34 aastane, on Saksamaale tulnud 17 aastaselt, keele väga hästi suhu saanud, loonud oma firma, kus tööl peale rumeenlaste veel  õige mitu venda Portugalist  ja on näha, et elamisega saavad nad siin imehästi hakkama- suur maja,  kallis Audi maastur, naine tööl ei käi. Paljud sakslased sellist luksust endale lubada ei saa.  Kadedust tunda pole vaja- kindlasti on sinna majja see raha tulnud tööga ja Saksamaal mees, kes kätega tööd teha oskab, teenib hästi, kui veidi nuppu ka on.

Kurvaks ja nõutuks tegi hoopis see,  et neil ei olnud oma kodumaa, Portugali, suhtes mingeid helgeid emotsioone. Ja see tegelikult oligi see, miks ma üldse kirjutama hakkasin.  Ma ütleksin, kui välja arvata mõni kapsataim aias ja sardiinid, siis kõike ülejäänut nad Portugalis(t) vihkasid- korruptsiooni  valitsuses  vihata on Ok,  aga mustades toonides oli pea kõik- kõik, kes midagi teha oskavad, on nende sõnul ammu riigist lahkunud  ja Portugalis elavat vaid lollid ja  laisad.  11 aastaga saksa keelt mitte selgeks saada, ei ole mitte ju laisa ja lolli inimese tunnus, ega ju?  Ja täpselt sama juttu kuulsin ma keeltekoolis rumeenlanna suust- see, kes Rumeeniasse jääb, peab olema kaasasündinud ajupuudega.

Ma mõtlesin oma Portugali tuttavate peale, mitte ükski neist ei ole loll ega laisk. Samuti ei näinud ma mingit õitsvat ja head elu tema firmas töötavatel teistel portugaallastel, rumeenlastel ja ukrainlastel. Kas ikka on tore elada kahe-kolmekaupa toas, lobudikus majas, mille on peremees oma töölistele ostnud ja mille need samad töölised peavad pärast palgatööd, üles kõpitsema. Kas siin pole tegemist ajupuudega?

Aga sellega meie õhtu ei lõppenud, meid kutsuti kaasa  õhtusöögiks restorani, kus pere pühapäeva õhtuti armastab käia- laupäeviti ei pidavat sinna ilma reserveeringuta sisse saama. Selline restoran huvitas mind väga. Kui me kohale jõudsime, eks ma esimese hetke vist olin halvas mõttes üllatunud- resto asus tööstusrajoonis nn. tehnopolis, mis iga linna serval asuvad, kus suured kaubakeskused ja nende vahel hiigelsuured restoranid. Oli ikka väga kole!!!  Aga, tõesti vaatamata suurusele ja jubedale asukohale, oli restoranis ka pühapäeva õhtu kohta, rohkelt rahvast. Tegemist oli Aasia buffet- restoga,  mis teatas, et pakutakse Hiina, Jaapani ja Mongoolia segakööki.  Mis aga täiega köitis, oli see, et selles majas keegi saksa keelt ei rääkinud.  Ukse peal külalisi vastuvõttev hiinlasest  noormees rääkis saksa keelt, millest U. aru ei saanud. Kogu saal oli täis nn. kohalikke võõramaalaseid,  pea kõiki keeli oli kuulda: portugali, hiina, vene, kreeka, türgi jne. Ainult mitte saksa keelt.  Võib ju ka öelda, et sakslane nii koledasse kohta ei lähegi, aga samas toidul seal polnud viga- kalad, mereannid, lihad kõik toorelt väljas- said välja valida ja lasta ära grillida.

Ma ei oskagi teemat kuidagi kokku võtta ja öelda, mille üle ma imestan.  Aga imestan ikka, et kõik on ikka nii pe..es.  Mis riigi tasandil õppida oleks- viha ja solvumisega oma maalt lahkunud inimene,  teeb oma riigile väga halba reklaami.

Kuna tegemist on toidublogiga, siis pildike eilsest- valik, mida ma endale grillida lasin. pole paha ühe hiinaka kohta.

hiinaresto

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Bistrot de Pays- kuidas Prantsusmaal külaelu “elus” hoitakse

Bistrot de Pays on ametlik litsentseeritud kaubamärk, millega sildistatakse  pisikeste maakohtade  söögikohti, kuhu on koondatud kogu selle  maakoha infra. Lisaks sellele, et tegemist on toidukohaga, ollakse mõnes mõttes  ka postkontor, toidupood,turismiinfo ja kultuurimaja.  Neid on 20 maakonnas ja 8 piirkonnas üle Prantsusmaa.

Tunneb ära selle koha sellise sildi järgi:

Bistrot_de_Pays

Mõte on selles, et külades kus on alla 2000 inimese ja äri pidamine tulus ei ole, ei sureks sotsiaalne elu välja. Kui bistroopidaja sellises külas, võtab enda kanda tubaka, postmarkide  ja ajalehe müügi, müüb kohalike inimeste tooteid (nõiteks oma küla leiba, siidrit, veini),  hoiab oma stendil kohaliku turismi reklaami ja infot, saab ta maksusoodustusi ja lisaks riigilt väikese kopika juurde.  Mulle jäi arusaamatuks vaid see, et ettevõtja peab olema füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, aga ma arvan, et seda ei saa Eesti süsteemiga võrrelda.

Samuti peab ta oma menüüs hoidma traditsioonilisi selle piirkonna peretoite  ja  vähemalt korra aastas korraldama nn. külafestivali. Teisisõnu on selline söögikoht väikeste külade kultuuri-, turismi- ja sotsiaalkeskus.

Mina olen näinud selliseid silte Prantsusmaa Kataloonias- Pays Catalan. Kuna see  Prantsusmaa osa on ääremaa  ja jääb enamasti Püreneedesse, siis seal on selliseid  toredaid bistroosid rohkesti.

Sellised kohad on eemal massiturismist ja kena võimalus sõbralikus sundimatus õhkkonnas einestada. Väike tutvustav klipp( ei ole teksti :) )

 

 

 

Täna ja homme tasub Tigusse “muulile ja pikpuulile” minna.

Eelmisel nädala lõpus jõudis meie uus majavein Picpoul kohale. Täna saabusid ka kenad sinimerekarbid ehk tigu keeles “muulid” ja värsked austrid.

Kevadine aeg toob sünnipäevade ja pulmade laine ja sel nädalal on lausa nii, et oleme suurteks pidustusteks suletud nii reedel kui laupäeval, seega astuge meie juurest läbi täna-homme :)

 

Moules´i festival Prantsusmaal Atlandi ääres.

Moules´i festival Prantsusmaal Atlandi ääres.

Timuti pipar- tõeline eksootika

Nepaalist pärit must pipar, mida kutsutakse mõnedel allikatel Timuti pipraks ja teistel Timuri pipraks, on  minu jaoks tõeline leid.

Ostsin ta hiljuti Prantsusmaalt pisikesest vürtside poest lihtsalt sellepärast, et tundus huvitav ja ei hakka valetama- polnud iial enne Timuti piprast miskit kuulnud. Kuna purgi peal ka kenasti kirjas, et  ta Nepaalist tuleb, siis olin kindel, et tegemist idamaise tugeva vürtsiga ja kuna ma vahepal tegelesin paastumise ja maksapuhastusega, siis eriti vürstsikaid Aasia toite ei kokanud ja purgike seisis kapinurgas.

timutipipar1

 

Täna aga ei saanud ma järjekordselt maasikatest niimoodi mööda minna, et jälle kilokest ei ostaks. Ma küll annan endale lubadusi, et ei osta Hispaania maasikaid, kannatan ja ootan ära kohalikud- no ei õnnestu. Meie Rewe oskab maasikaid sedasi presenteerida, et sa ei suuda neid ostmata jätta.  No ja kui ostmiseks läks, siis  ostsin vahukoort ka :)  Eelmisel suvel pakuti  ühes spargli-maasika söögikohas ( meil kerkivad kevadel sellised hooajalised toredad sööklad)maasikaid rohke musta pipra ja vahukoorega-oli mega  hea!  Nii lihtne ja tavaline vürts nagu must pipar, suudab anda täiesti uutlaadi maitseelamuse.

Maasikad puhastet, vahukoor kokku klopitud ja siis avastasin, et musta pipra tops oli tühi…Ja siis ta mulle vastu vaataski- Timuti pipar.

Niisiis tegin purgi lahti ja esialgu pettusin- pähh, see on ju tavaline  Szechuani pipar, aga siis muljusin tera kergelt katki ja nuusutasin —oi-oi-oi: lõhnas nagu vana roos,  jasmiin ja veel miskit vana ja tuttavat vanaema aiast , samuti oli aroomis kergelt suitsu- tõeline parfüümipomm.  Aga maitse- midagi sellist poleks ma ühelt mustalt piprateralt oodanud: mitte mingit Aasia vürtsi teravust, vaid hoopis tsitruse maitse. Ausõna, see must pipratera oli segu sidrunist, greibist ja mingi granadilli nüanss oli ka juures.

Ütleme nii, et maasika ja vahukoorega oleks must pipar paremini kokku kõlanud, aga see pipar on  nagu rusikas silmaauku kõiksugu mereandide ja kaladega.  Kirjandus väidab, et see vürts on ideaalne vähiliste ja kammkarpidega.

Kui kellelgi tekkis huvi, siis  see pipar on haruldus, kuid hästivarustatud  vürtsipoodides teda siiski leiab.  Väga paljud kirjutised väidavad, et tegemist on Szechuani pipraga- nad näevad tõesti sarnased välja ja  Timut on Szechuani   sugulane, kuid maitse ja lõhn on täiesti eri ooperitest.

Prantsusmaal on härra nimega Gerard Vives, keda hüütakse ka Vürtsipapaks- ta on andnud välja õige mitu vürtside ja piparde entsüklopeediat. Temal on ka internetipood, kus ta igasugu eksootilist kraami müüb:   Tutvu siin

 

Siin inglise keelset materjali

Hurmaa

Prantsuse keeles on selle vilja nimi Kaki, belglased kutsuvad seda vilja Persimon, mis tuleb sõnast La Perse. Eestlase jaoks nalja palju ..

Pilt on internetist pärit

Pilt on internetist pärit

Hurmaa on idadiospüüri vili, täpselt samuti nagu viinamari on viinapuu ja õun õunapuu vili. Diospüüridest teavad põhjamaalased vähe, kõige tuntum perekonna esindaja on eebenipuu. Üldse kuulub sinna 550 liiki puid ja põõsaid – söödavate viljadega liike kutsutakse diospüürideks, teisi aga eebenipuudeks. Söögikõlblikud on mabolod, mustad persimonid ehk mustad sapoted ning kakiploomipuu
viljad, mida kutsutakse hurmaaks, Hiina datliks, kakiks või Jaapani persimoniks.

Miks ma sellest taliviljast nüüd vastu kevadet juttu teen, on see, et leidsin vahva video Jaapanist- kuidas hurmaasid kooritakse. Selline masin kuluks koduses majapidamises ära :)

Permanentne põllumajandus ja Pariisi uus gastro-disaini tänav

Eile sain ühes Facebooki aiandusfoorumis nagu puuga pähe- pärast seda kui kõik lihased terve nädalavahetuse kestnud aiatööst haiged,  saad pühapäeva õhtul sealt foorumist teada, et perma-põllunduskultuur ei poolda aia üles kaevamist ja oma naba paigast nikastamist- miks ma seda kõike reedel juba ei teadnud  :)

Panen siia need 2 linki, millega minu silmad loodussäästlikust ja mõistlikust aiandusest avati Puhas Elu  ja Meie Permapõld.

Olles need korralikult läbilugenud, lõi mul korraga punane lamp põlema- ma olen sellest permavärgist ikka enne ka mingis kontekstis kuulnud  ja see vaevas mind tänase pärastlõunani, et kus ja kes. Ja meelde tuli- nimelt oli hiljuti France 5 telekanalis saade karismaatilisest miljonärist Cédric Naudon´ist, kes arendab Pariisi 3-s kvartalist oma uut konsepti, mille nimeks “Le Jeune Rue”- kvartal, mis hakkab ühendama  kokakunsti ja disaini. Kogu jutt oli nii ilus ja iga viies sõna oli permakultuur ja agrometsandus. Algul ma mõtlesin, et mingi  hipsterite värk- mood, disain, taimetoidu bistroo ja sushi. Eks ta mõnes mõttes hipsterite värk ongi, rikaste hipsterite värk.  Süvenedes projekti  sain aru,  et see on mingi meeletu “money” maksnud projekt ja polegi selge, kust selline raha tuli ja kes rahastas- ei ole mõeldav, et see on kulinaaria ja naturaalse elukeskonna fänn, New Yorgis aastaid elanud “hipster”-tüüpi miljonär, kes seda projekti üksi rahastas.

Kokku on  ju ostetud terve kvartalijagu kinnistuid ja sealt inimesed välja ostetud.  Lisaks on uus  linnaku plaan tellitud oma ala parimatel disaineritelt ja arhitektidelt. Plaan:

plan1

Otsisin ka, kas mu lemmik-skeptik Pousson selle projekti kohta on sõna sekka öelnud ja nagu ma arvasin, nii oligi: ta on üsna kindel, et see projekt on rahastatud ikka Mondogastro poolt, ehk siis toiduainetetööstus kontsernide poolt ja tema arvates on see kõik vaid marketing ja pole mingit tegemist kultuuripärandi säilitamisega. Samuti leiab ta, et tegemist on pretensioonika ja elitaarse projektiga, mis ei vasta tegelikult ühelegi konkreetsele vajadusele- lihtsalt üks päev saabub üks rikas “kutt”, ostab kogu kvartali ära, inimesed otsigu endale mõni teinu elukoht, sest kellelgi tuli pähe just kesklinnas oma “Perma-elu” projekt läbi viia.

jeunerue

Kahekeelne projekti esitlus – siin, idee on loomulikult huvitav ja ajakirjandus on selle nimetanud juba 2014 aasta parimaks ideeks, nii et soovitan projektiga tutvuda.

Mai lõpus saab selle disain-gastro kvartaliga juba tutvuda. Eks aeg anna arutust, kas ökoloogilinem oleks olnud luua selline asi kvartlisse, kus ei oleks senist elukeskonda muudetud- igatahes loodi selle projektiga 250 uut töökohta.  Lisaks kõik ettevõtted, kes seal koha sisse võtavad, on oma ala parimad.

Kui minul oleks see raha ja ma tahaks Tallinna sellist asja teha, siis ma poleks kindel, kas ma valiksin Rotermanni kvartali, mis ei saa ega saa elu sisse või ostaks  lahmaka jupi ära Kalamaja, kus asi juba toimib. Vaatenurga küsimus.

 

 

 

 

 

 

10 põhjust miks ei peaks mitte Saksamaale elama kolima

Mitte ainult Delfi ei üllita selliseid “10 põhjust” nimekirju, vaid avastasin just sellise pealkirjaga artikli ka Saksa lehest The Local. mis on inglisekeelne kohalike uudiste leht.  Kui Eestis punnitati leida 10 põhjust, miks Eestis on hea elada ja miks võiks inimesed tulla Eestisse elama,  siis Saksamaa tahab pigem just uusi tulijaid hoiatada- mõelge enne 2 korda, kui sellise otsuse teete ja pigem jääge sinna, kus olete :)

10 põhjust:

  1.  Bürokraatia- Saksamaal võib ju olla efektiivse maa maine, kuid samas on tegemist meeletu paberimajandusega riigiga. Absoluutselt iga liigutus alates pangakonto avamisest kuni mobiiltelefoni ostuni vajab 3 eksemblaris pabereid, millele kõigele tuleb alla kirjutada. Enamus riike läheb üha enam üle võrgus vormide ja dokumentide täitmisele, aga Saksamaa käitub muutumatult vihmametsadele ebasõbralikul kombel. Eestlase võib siinne absurdsus nutma ajada.
  2. Võimas ja kohati lämmatav  kogukonna vaim: sakslased on väga kogukondliku mõtlemisega ja sotsiaalsete kohustuste eest viilimine, toob viilijale häda kaela. Paljudel korterelamutel on oma koristamise nädal, kus tuleb koristada üldkasutatavaid ruume ja ka kõnniteed maja ees. Igaüks, kes viilib, satub väga “halvakspanevate” pilkude alla.  Juhatus võib ka trahvi sellise viilimise eest määrata. Selle punkti kohta isiklikult arvan, et paljudele eestlastele see meeldiks.
  3. Keelebarjäär: Mark Twain kirjutas  oma essees Kohutav Saksa keel“, et andekas inimene on võimeline õppima inglise keele ära 30 tunniga, prantsuse  keele 30 päevaga  ja saksa keeleks läheb 30 aastatSaksa  keel oma pikkade  liitsõnadega , keerulise lause struktuuri ja keerulise grammatikaga võib olla suur väljakutse inglise emakeelega kodanikele,  hoolimata et keeled on ühest keelegrupist.. Kuigi uut keelt saab võtta kui seiklust, siis  maadlemine saksa keele  dativ´ide  ja genitiv´de  ning  köögiviljade  sugude meeldejätmisega, võib seiklushimu lõplikult surmata.
  4. Maksud- Saksamaa heaoluriik oma tugevate avalike teenuste, töötajate kaitse ja  tervishoiuga, on kulukaks. Mõned  maksud siin on kõrgeimad maailmas. Näiteks, need kes teenivad  üle 52000 € aastas,  maksavad  42 protsenti tulumaksu. Käibemaksumäär on 19 % . Spetsialistid peaksid olema valmis hüvasti jätma ehk loovutama umbes poole oma palgast . Võite avastada, et  kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed maksavad rohkem kui teie üür.
  5. Hirmuäratavad müüdid- Kui teil on lapsed, peaksite eriti talvisel ajal olema ettevaatlikud. Legendi järgi käib pööripäeval ringi Krampus-lumeinimese tüüpi kitsesarvedega koletis, kes röövib sõnakuulmatuid lapsi ja viib nad oma mägionni. Noored mehed riietuvad pööripäeval sellistele riietesse ja võivad olla väga veenvad ja hirmuäratavad. No mind ajas see punkt südamest naerma- see on vist ameeriklaste hirmutamiseks mõeldud. Meil on oma mardid ja kadrid ja ungarlastel on ka üsna hirmuäratavad karnevali maskid. Mina isiklikult pole tänaval küll ühtegi Krampust meenutavat noort meest näinud :D

    Krampus

    Krampus

  6. Cash only- kõik, kellel rahakott täis “plastikraha” peaksid arvestama- väga paljudes Saksa poodides on väljas silt “Bargeld”- ainult sularaha ja pangakaardi peale raputakse pead ja  suunatakse pangaautomaadi juurde. Pangaautomaate on küll  jagub, aga tasuta saab raha välja võtta vaid oma pangast, ülejäänud võtavad kopsakat vahendustasu.
  7. Jubedad saated teles- Saksamaad teatakse kui kõrgkultuuri maad- Goethe, Brecht, Beethoven etc., kuid TV saated on siin lihtsalt küündimatud ja kohutavad!  Kui USA ja UK suudavad toota hit- telesarju nagu Breaking Bad, Downton Abbey ja Game of Thrones, siis Saksa telekanalid toodavad  “prügiseepe” ja nürisid  stereotüüpseid politseisarju. Vot see on kül tõsi!!
  8. Toit-  kui pildid nähtu tundub teile taevalik, siis kiirustage esimese lennuki peale. Kui aga oled taimetoitlane, või ei armasta rasvast vorsti ja hapukapsast, siis väljaspool suuri linnasid, on võimatu tervislikku toitu leida. Sellele punktile vaidlen ma vastu- Saksamaal on suurepärased toidupoed ja turud,  väga hea kaubavalikuga. Meie väikelinnas on vaid 1 tüüpilise saksa köögiga söögikoht, ülejäänud on kõik itaalia prantsuse, kreeka köögiga.saksatoit
  9. Talv- See aasta oli erandlik, kuid muidu on Saksamaa talv pikk, hall ja külm. Temperatuurid võivad langeda lausa 20 kraadini alla 0-i.  Berllini räppar Peter Fox.i sõnade järgi  “im Winter tut’s weh”- talvel kõik valutab/on valus.  Samas on jälle suved kuumad.  Saksamaa on paraku suur maa ja talv Hamburgis ja Karlsruhes on väga erinevad.
  10. Ebaviisakad või otsekohesed?  See küsimus vaevad paljusid Saksamaa külastajaid ja on täitnud ka interneti foorumid selle teemaga. Paljusid inimesi sakslaste otsekohesus siiski tundub pigem ebaviisakusena ja pahandab. Välismaalased kurdavad ka ebaviisaka teeninduse üle baarides ja restoranides.

 

 

 

 

 

 

 

Gruusia köögiviljahautis Adžapsandali- super hea paastutoit.

Käisin 2 aastat tagasi Gruusias ja adžapsandali oli üks mu lemmikroogasid. Ma oskan üldse vaimustuda lihtsatest ja geniaalsetest roogadest, kui aga tegemist veel köögiviljaroaga, siis olen topeltvaimustuses.

Eelmisel nädalal jagas Nami-Nami oma Facebooki lehel adžapsandali retsepti ja mul hakkasid süljenäärmed tööle. Olen juba 2 korda nädala jooksul seda hautist teinud, niivõrd hästi sobib ta paastu ajal. Lisaks imemaitsev!

Ma veidi muutsin  Nami- Nami retsepti, mille leiab siit,

Nami-Nami retsept, on selline mugavdatud variant- nn. õige adžapsandali jaoks tuleks kõik juurviljad eelnevalt grillida. Ja minu arvates Gruusias baklazaane eelnevalt ei kooritud.  Vähemalt minu Gruusia fotode peal, on näha ka lillat baklazaani koort.

pommu11

 

Adžapsandali kartuliga

umbes 4 baklazaani

2 suurt kartulit

2 sl oliiviõli (mina kasutan ohakaõli)

1 keskmise suurusega sibul

1 paprika

4-5 küüslauguküünt

1 chilli kaun peeneks hakitud

500 gr pakk tomatipüreed

1 tl soola

1 tl suhkrut

3 sl hakitud värsket tilli

hakitud värsket koriandrit- 50 grammi- minu arvates annab just koriander ja vürstköömen sellele toidule selle õige vungi.

3 sl hakitud värsket peterselli

0.5-1 tl  jahvatatud vürtsköömneid

Tee baklazaanile kahvliga augud sisse. Pane ahjupannile ning küpseta 200-kraadises ahjus umbes 45 minutit, kuni pommu on pehme. Lase veidi jahtuda, koori ja  tükelda(suuremapoolsed kuubikud)

Selline näeb välja küpsetatud ja kooritud baklazaan

Selline näeb välja küpsetatud ja kooritud baklazaan

 

Koori kartulid, keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks. Lase jahtuda, siis lõika suurteks kuubikuteks.

Kuumuta potis õli, lisa sibul, chilli ja paprikakuubikud ning hauta umbes 7-8 minutit, kuni sibul hakkab pehmenema.

Lisa küüslauk ning kuumuta veel paar minutit.

Lisa tomatipüree ning maitsesta soola-pipraga. Kuumuta umbes 10 minutit, kuni tomatikaste pakseneb veidi.

Lisa roale pommu- ja kartulikuubikud, seejärel hakitud maitseroheline, vürtsköömned Sega läbi ja lase veel 5 minutit haududa.

Kaunistada granaatõuna seemnetega(hooajal)